Eile valitsuse reservfondist eraldatud kolm miljonit krooni annab Pärnu sadamale võimaluse pikendada rendilepingut Peterburi jäälõhkujaga Kapitan Moshkin .

Valitsus eraldas Pärnu sadamale täiendavalt kolm miljonit krooni jäämurdmisteenuste eest tasumiseks, ütles eile sadama asedirektor Riho Prints.

"Veeteedeameti peadirektori asetäitja Vello Muru küsis, kas me eelistame rendilepingu pikendamist Peterburiga või Muuga sadama jäämurdjat Karu. Ma vastasin, et Kapitan Moshkin on parem. See on madala süvisega ja pääseb madalas Pärnu lahes sadamale lähemale. Karu suudab jääd lõhkuda ainult merel, sadamas oleks lisaks veel puksiirjäälõhkujat tarvis," selgitas Prints.

Esialgne rendileping Peterburi jäälõhkujaga lõpeb 2. veebruaril, sest varem jäämurdmiskulude katteks eraldatud 2,5 miljonit saab selleks ajaks otsa.

Kütus kallineb

"Eelmisel talvel maksime kütusetonni eest 168 dollarit. Nüüd maksab tonn kütust koos käibemaksu ja aktsiisiga 376 dollarit, millest 120 dollarit on aktsiis," selgitas Pärnu sadama asedirektor.

Printsi väitel ei tõlgenda toll aktsiisimaksuseadust õigesti, kui maksustab jäämurdja kütuse põhjendusel, et Kapitan Moshkin kulutab kütet Eesti vetes. "Eksportveod on aktsiisivabad. Jäälõhkuja teenindab laevu, mis veavad eksportkaupu, ega peaks seetõttu aktsiisimaksu maksma," leidis Prints.

Sadama asedirektori andmetel on jaanuaris Pärnu sadamast kaubalaevu väljunud isegi rohkem kui suvel. "Seni oli suvine rekord 47 laeva, nüüd saame 2. veebruariks 51 laeva täis. Lisaks veel kalalaevad, mida praegu on 20," ütles Prints, kelle sõnul pole tänavuse talve soojad ilmad jäämurdmistööd sugugi kergendanud. "Külma ja sula vaheldumine on jää vatitaoliselt kokku pressinud ning laevad kleepuvad jäässe kinni. Jäämurdmiseks on kõige soodsam mõõdukas külm ilm," selgitas ta.

"Tonni kütust tunnis kulutav Kapitan Moshkin on kogu aeg töös olnud. Sinna see raha kulub," lausus sadama asedirektor.

Printsi hinnangul on Pärnu sadamale raha eraldamine igati põhjendatud, sest riik peab tagama ohutu meresõidu. Tema sõnu kinnitas lootsilaevale läbi raadiotelefoni kostuv jäämurdjat ootava laeva kutse: "Moshkin, tule ruttu, jää pressib peale."

Pärnu sadama asedirektori sõnul oli eilseks, kui jäälõhkuja oli sadamast välja viinud 39 laeva, tuletorni-, lootsi- ja jäämaksudena tagasi laekunud 700 000 krooni. "See on otsene tagasimaks, millele võib lisada veel firmade käibemaksu, tulumaksu ja aktsiisi," selgitas Prints.

Vaba sadam tähtis briketitööstustele

Peamiselt puitu ja turvast eksportiv Pärnu sadam teenindab kolmandikku Eestist. Möödunud aastal valmis sadamas turbaterminaal. Printsi väitel võib sadama kinnikülmumine Tootsi ja Sangla turbatehased pankrotini viia. "Kui sadam on kinni, ei suuda tehased lepinguid täita ja võivad jõuda Oru olukorrani," tõdes ta.

AS-i Tootsi Turvas direktor Kai Mäeleht kinnitas, et jäävaba sadam on nii neile kui Sanglale eluliselt tähtis. Tema andmetel on jaanuaris viidud Pärnu sadama kaudu Tootsist seitse laevatäit briketti Rootsi ja kaks laevatäit turvast Taani. "Pärnu sadama jäätumisel oleme sunnitud lepingu täitmiseks transportima briketti läbi Tallinna. See on seotud suurte lisakuludega ja tooks ettevõttele kahjumit. Pealegi ei kannata turvas pikka vedamist ja ümberlaadimist, see võib laiali laguneda. Kevadeni ootamine oleks aga välisfirmadele ebamugav," tõdes Tootsi Turba direktor.

Detsembri lõpust on Pärnu sadam 25 miili ulatuses jääs, jääkate ulatub kuni Kihnu saareni. Printsi selgitust mööda lükkavad talvel valdavad edelast puhuvad tuuled jää Pärnu lahte ning see külmub ka mõõduka pakasega, samal ajal kui Tallinna sadam on jäävaba.

ANU SAARE