Pärnu vineeritehase näitel: kuidas palgata väikelinnas aastaga 100 inimest?
Sellest, kuidas palgata „uus inimene 4 tunniga" või „valutult ja väärtuste alusel", on kirjutatud tonnide viisi raamatuid ja peetud ettekandeid. Paljusid neist tasub kuulata ja lugeda, kuid kui oled fakti ees, et vajadki tühjalt kohalt täiesti uut meeskonda, on neist abi vähe. Aga kuidas siis palgata? Eriti tööturul, kus tööotsijatel on töövõtjatel võimalik valida paljude tööandjate vahel. Metsä Woodi tehas pakub tööd väga erinevate kogemustega inimestele ja tegu on tööga, mis sobib paljudele - erinevas eas inimestele, meestele ja naistele. Meie nipp on põhjalik ja universaalne koolitus, mis aitab iga uue saabuja kiiresti otsa peale ja toetav kollektiiv.
Metsä Woodi tehase käivitamine Pärnus algas juba 2017. aastal ning esimene töötaja olingi mina. Juba sama aasta detsembris olid meeskonnas mõned kontoritöötajad, sealhulgas personalijuht, kelle vedamisel pidimegi 2018. aasta jooksul leidma ligi 100 tootmistöötajat. Võin etteruttavalt öelda, et 2018. aasta lõpuks oli meie meeskonnas rohkem kui 100 töötajat.
Kas Pärnus on üldse nii palju inimesi võtta?
Metsä Wood on Soome päritolu puidu töötlemise kontsern, kuhu kuulub mitmeid ettevõtteid erinevates riikides. Pärnusse tehast luues nähti suurte plusside kõrval peaaegu ainsa miinusena pädeva ja üldse tööjõu puudust. Ent kui alustasime tootmistöötajate otsimist, oli meie koostööpartner Pärnumaa töötukassa osakond optimistlik - registreeritud töötuid oli piirkonnas rohkem kui paar tuhat. Lisaks leidsime, et on paslik otsida ja sihtmärgistada oma otsinguil neid inimesi, kes ei ole töötuna arvel, aga töötavad näiteks üle lahe Soomes ja oleksid valmis tagasi koju tulema. Meil on õnnestunud sedasi Soomest tagasi Eestisse tuua päris mitu inimest.
Protsess oli keeruline: vineeritööstus ei ole ala, millel oleks Eestis - eriti Pärnu kandis - just pikad traditsioonid või mille osas pakutaks head väljaõpet kutsekoolides. Pidime arvestama, et otsime ka inimesi, kellel ei ole varasemat puidutöö kogemust.
Inimesed tahavad töötada, tööandja asi on neid koolitada
Alustasime sellest, et mõtlesime detailideni läbi, mismoodi hakkame inimesi koolitama. Töötajate koolitused algasid sellest, et Soomest tuli kümneliikmeline spetsialistide rühm, kes koolitas siin kohapeal meie töötajad välja. Osa töötajaid läbis koolituse Soomes, mõnel juhul kestis see isegi kuu aega.
See süsteem on hästi töötanud: meile tulevad inimesed, kellel on huvi vineerivaldkonna vastu ning tahtmine kaasa lüüa. Me ei eelda neilt, et nad teaksid palju vineerist, tööstusest või isegi puidust. Meie asi on neid koolitada, nii sisuliselt kui ohutusalaselt - ja see toimib. Inimesed tahavad töötada, meeskond on kvalifitseeritud ja areneb iga päevaga paremaks.
Töötajateks enamasti kohalikud
Kui traditsiooniliselt on metsa- ja puidutööstus olnud meeste ala, siis meil pole sellist piirangut: töö sobib nii naistele kui meestele ja igas vanuses inimestele. Pärnu tehase meeskonnas on 40% naisi, keskmine töötajate vanus on meestel 43 ja naistel 45. Meie nooremad töötajad on kahekümne ligi ning vanemad üle kuuekümne.
Arvestasime ka sellega, et tööle tuleb vene emakeelega töötajaid. Mitmekeelne personal tekitab omajagu kommunikatsiooniprobleeme, mida lahendasime jooksvalt ja vastavalt sellele, kuidas küsimusi tekkis. Tänaseks on meie meeskonnas kodakondsuselt valdavalt eestlased, aga ka kolm soomlast ja üks valgevenelane, mõned lätlased ja ukrainlased. Tehase töökeelteks on peamiselt eesti ja vene keelt ja kõigilt töösoovijatelt eeldame neist kahest vähemalt ühe suhtlustasemel valdamist. Kogu Metsä Woodi ettevõttes koos Soome kolleegidega töötab aga inimesi 16 eri rahvusest.
