Septembris vähendas Läänemere kalanduskomisjon nii Eesti kui Läti räimepüügi kvooti avameres tuntavalt, siiski lubatakse Liivi lahes, kus räimevaru on märksa paremas seisus, püüda seda koos lätlastega 41 000 tonni.

Möödunud nädala lõpul käis Eesti kalandusdelegatsioon, kuhu teiste seas kuulusid Pärnumaa keskkonnateenistuse kalanduse peaspetsialist Mart Arula ning kalurite ühingu esimees Arne Taggo, Riias lõunanaabritega kvootide jagamise suhtes läbi rääkimas.

Riias lepiti kokku, et Läti annab Eestile juurde 3006 tonni avamere püügikvooti, eestlased aga loovutavad niisama suure koguse räime püügiõiguse Liivi lahes lätlastele.

Arula ütles, et see lahendus oli mõistlik, sest meie traallaevad on huvitatud kilupüügist, mille kaaspüügina satub paratamatult traali küllalt palju räime. Avamere 7906tonnine räimekvoot lähebki suuresti kaaspüügi katteks.

“Nüüd aga seisab ees veel üks räimekvoodi jagamine: rannakalurite ja traalikalurite vahel,” nentis Arula.

Arula ütles, et rannakalurite räimepüük seisevnootadega on passiivne ja tekitab kalavarule vähem kahju kui traalpüük, mille puhul kalaparvi mööda merd taga aetakse. Tema arvamust mööda võiks Liivi lahe räimekvooti jagada traal- ja rannapüügi vahel senisest väljapüügist lähtuvalt. Ükskõik, milliseks kujuneb kahe püügiliigi suhe, pole kavas rannapüügi vahendite arvu vähendada, kinnitas Arula.

Rannapüügi koguseid saab päevade kaupa kontrollida ja kui kvoot täis, püügi kohe lõpetada, selgitas ta.

Taggo andmeil ei olegi rannakalurid tavaliselt oma kvooti paari lühikese kevadkuu jooksul, mil räim randa tuleb, täis püüdnud. Tänavu jäeti 1000 tonni ringis traalimeestele.

“Rannakalurite kvooti on niigi 1500 tonni võrra vähendatud, seepärast oleks hea, kui see jääks samale tasemele,” arvas Taggo ja lisas, et nad saavad aru traalimeeste murest ning kui rannakalurite kvooti vähendatakse, pole midagi parata.

Pärnu traalimehi kalurite liidus esindav Juhan Pihelbu ütles, et traalpüügi tulevik on tume ja aina tumedamaks läheb, sest tööta jäänud laevadest pole mingit kasu.