Elektri esmaavastajateks nimetatakse tavaliselt kreeklasi, kes märkasid hiljemalt 600 aastat e.m.a, et kui merevaiku hõõruda karusnahaga, hakkavad need omavahel tõmbuma. Iraagist enne Teist maailmasõda leitud objekt, nn Bagdadi patarei, pärineb ajast 250 aastat e.m.a ning mõnede arvates kasutati seda galvaniseerimiseks.

Itaalia arst Girolamo Cardano tegi 1550. aastal tõenäoliselt esmakordselt vahet magnetilise ja elektrijõu vahel. Inglise teadlane William Gilbert arendas Cardano tööd edasi oma 1600. aastal välja antud raamatus De Magnete, milles tuletas kreekakeelsest sõnast ladinakeelse electricus.

Järgnevate sajandite vältel uuris elektrit suur hulk teadusemehi, kellest kõiki siinkohal nimetama ei mahu. Mainida tasuks vast, et üht kuulsamaid elektriajaloo legende, juttu, kuidas Benjamin Franklin 1752. aastal äikesetormis lohet lennutas, räägitakse tavaliselt mõnevõrra liialdatud kujul – vastasel korral saanuks temast esimene elektrikatse käigus hukkunud inimene. Praegu kuulub see “au” Pärnus sündinud Piiteri akadeemikule Georg Wilhelm Richmannile, kes sai surma vaid veidi üle aasta pärast Franklini katset tuulelohega.

Kiirem areng algas elektrotehnikas 18. sajandi lõpus. Järgmise sajandi keskel tekkis telegraafi näol esimene laiaulatuslikum elektrivõrk.

Elektri jõudmisel inimeste kodusse mängisid vast kõige otsesemat rolli kaks leiutajat, ameeriklane Thomas Alva Edison ja serbia päritolu Nikola Tesla. Viimane oli muide esimese palgal, kuid lahkus rahaliste vastuolude tõttu Edisoni firmast ning sattus pärast mõnd lihttöölisena veedetud aastat 1888. aastal George Westinghouse’i ettevõttesse.

Tüli tagamaa

Edison suutis 1878. aastal konstrueerida esimese äriliselt kasutatava elektripirni. Neli aastat hiljem rajas Edison Manhattanile esimese elektrijaotusvõrgu, mis viis 59 kliendile 110-voldise pingega alalisvoolu. Edison tegeleski just alalisvoolu propageerimisega. See oli ka üks tema ja vahelduvvoolu uurinud Tesla vahelise tüli põhjuseid.

Tesla töötas aga vahepeal välja mitmefaasilise vahelduvvoolu induktsioonmootori ja mitmefaasilise vahelduvvooluvõrgu, mis lubas edastada elektrienergiat oluliselt väiksemate kadudega.

Puhkes “voolude sõda”. Edison vastas süüdistustega, et vahelduvvool on ohtlik. Elektritoolgi sündis suuresti tänu sellele, et Edison kinnitas, et vahelduvvoolulöök tapab hetkega. Kuigi selgus, et praktikas see väide vett ei pea, jäi elektritool hukkamismeetodina USA-s veel aastakümneteks kasutusele, olles praegugi Nebraska osariigis ainus moodus surmaga nuhtlemiseks. Siiski ei juurdunud Edisoni püüd istutada inglise keelde elektritoolil hukkamise tähistamiseks tegusõna “uestinghausima”.

Igatahes, lõpuks jäid peale Westinghouse ja Tesla.

Energia edastamine traadita

•• Tesla, keda kutsuti “meheks, kes leiutas 20. sajandi”, oli ka esimene, kes hakkas mõtlema võimalustele, kuidas energiat ilma traadita üle kanda.

••   Aegadega väljatöötatud meetodid elektromagnetilise kiirguse abil energia ülekandmiseks on väga ebatõhusad – lained kipuvad eri suundades hajuma ning suurem osa energiast läheb kaotsi.

••   Novembri keskel tuli aga uudis, et MIT dotsent Marin Soljacic suutis välja töötada efektiivsema mooduse elektrienergia traadita edastamiseks. Idee sai ta ühel ööl, ärgates mobiilipiiksatuse peale, mis teatas aku tühjenemisest.

••  Soljacici ja tema kahe kaastöötaja ehitatud saatja täidab ümbritseva ruumi mittekiirgava elektromagnetväljaga. Energiat koguvad vaid seadmed, mis on ehitatud nii, et nad resoneerivad väljaga. Enamiku seadmete poolt vastuvõtmata energiast suudab saatja taas endasse imada.

••   Praegu sõltub lahenduse tööulatus vastuvõtja suurusest. Sülearvuti mõõtmetega seadet saab laadida mõne meetri kaugusel vooluallikast.

Elekter Eestis

•• Kurva lõpuga Georg Wilhelm Richmann oligi esimene Eestiga seotud inimene, kes elektriala uurima hakkas. Aastatel 1837–1839 uuris Tartu ülikoolis elektromagnetismi ja galvaani-elemente teine Peterburi akadeemik, professor Moritz Hermann Jacoby. Eesti koolilaste lugemislauale jõudis elektrit puudutav kirjandus 1855. aastal, mil ilmus esimene maakeelne füüsikaõpik.

••  1882. aastal seati Tallinnas F. Wiegandi tehases (hilisem “Ilmarine”) ja Narvas Kreenholmi Manufaktuuris valgustuseks üles esimesed generaatorid. 1885. a katsetati tööstusseadmete elektriga käitamisest Drümpelmanni metallitehases Tallinnas (3 kV alalisvoolu generaator) ja Kreenholmis (5 kV alalisvoolu generaator).

••  Esimeseks tööstuslikuks elektrijaamaks peetakse aastal 1893 käiku läinud Kunda tsemenditehase kahte generaatorit koguvõimsusega ca 200 kW.

••  Esimene vahelduvvoolu generaator paigaldati 1899. aastal tehasesse “Dvigatel”.

••  25 aastat pärast elektritootmise algust tuli Pärnu kui kuurortlinna valitsusele mõte ehitada avalik elektrijaam tänavate valgustamiseks ning elektrienergia müügiks. Pärnu linnavalitsusele kuulunud jaam alustas tööd 2. novembril 1907. Aasta hiljem tunnistati jaam töökõlbulikuks ja algas elektrienergia müük puhkajaid teenindavatele ettevõtetele ja maksujõulistele linnakodanikele.