Parts: Eesti energiajulgeolek on ohus

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts kaitses täna Euroopa Liidu energeetikanõukogu ees Eesti seisukohti, märkides, et Eesti peab kliima- ja energiapaketti puudutavates edasistes aruteludes oluliseks liikmesriikide energiajulgeoleku ja regionaalsete eripäradega arvestamist.

„Eesti on piiririik ja meie energeetiline varustatus on spetsiifiline, seetõttu vajame muutusteks tasakaalustatud ja ettevaatlikku lähenemist ning eelkõige mõistlikku tempot,” lausus Parts.

„Kui mu Saksamaa kolleeg ütles, et me peame Euroopa Liidus saavutama tasakaalu keskkonnasõbralikkuse, konkurentsivõime ja varustuskindluse vahel, siis mina lisan nimekirja väga olulise aspektina energia julgeoleku,” rääkis Parts.
Eesti toetab kliima- ja energiapaketi põhieesmärke, milleks on CO2 kaubanduse läbipaistvamaks muutmine ja taastuvenergia osakaalu suurendamine. Siiski on Eesti teinud paketi kohta rea ettepanekuid.

Nii soovib Eesti energiajulgeoleku kaalutlustel tuua CO2 kvoodi alt osaliselt välja põlevkivist toodetava elektri.

Lisaks soovib Eesti muuhulgas heitmekvootide jagamisel baasiks 1990. aasta määramist, kvoodioksjonitelt saadud raha energeetika-alastesse investeeringutesse suunamist, saastava tootmise kolmandatesse riikidesse (nt Venemaale) üleviimise vältimist ja kolmandatest riikidest eksporditavale odavale elektrile kvoodi ostmise kohustuse määramist.

Samuti esitas Eesti ettepaneku, et taastuvenergia direktiivi nõue, mille järgi liikmesriigid peavad autotranspordis oluliselt suurendama biokütuste kasutamist, rakenduks alles siis, kui välja on töötatud biokütuste teise põlvkonna tehnoloogiad (kus biokütuseid ei tehtaks toiduainetest).

Heitmekvoote saaks Eesti ettepanku järgi heitmekaubandusega hõlmatud sektorites 32 protsendi võrra enam kui aastal 2005. Samas peaksid energia tootmisega tegelevad ettevõtted, nagu Narva Elektrijaamad, hakkama eelnõu järgi kogu kvooti oksjonilt ostma, mis tõstaks oluliselt põlevkivielektri hinda ning nõrgendaks Eesti elektri varustuskindlust ja julgeolekut.

Taust:

* Euroopa Liidu liikmesriikide energeetikaministrid esitasid täna Brüsselis toimuvas Euroopa Liidu ministrite transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetikanõukogus esmakordselt oma seisukohti ELi kliima- ja energiapaketi kohta.

* Euroopa Komisjon avaldas 23. jaanuaril kliima- ja energiapaketi ettepanekud. Paketiga määratakse igale liikmesriigile eesmärgid taastuvenergia kasutamiseks ning muudetakse heitmekvoodi jagamise põhimõtteid. Ettepaneku järgi peab taastuvenergia osakaal Eesti 2020. aastaks moodustama 25% kogu lõpptarbimisest (2005. aastal oli see 18%), seejuures transpordis peab 10 protsenti kasutatavast kütusest olema biokütus.