"Tänane seis on tõesti niisugune, et Eesti Raudtee veod on vähenenud, nende vedude läbi Eesti vedamine ... ei ole Eesti valitsuse kontrolli all, Eesti valitsusel on üsna raske neid mõjutada," nentis Parts riigikogus.

Partsi sõnul sõltub Eesti Raudtee tulevik sellest, kui palju ja kuidas tegelikult areneb transiit Ida ja Lääne vahel ja kui palju me saame siit endale tükikese. 

Ministri sõnul on ta olnud kontaktis Vene kolleegidega, kuid tal ei ole selles osas väga palju positiivseid uudiseid. „Me ei ole võimelised kontrollima seda, mis Vene võimude juures toimub,“ lisas ta.


Parts lisas, et kindlasti on hädavajalik strateegiline töö, et vähendada Eesti Raudtee, Tallinna sadamate või Eesti sadamate sõltuvust Vene tooraine väljaveost. "Ma juhin tähelepanu, et ega ka need samad Vene ettevõtjad, kes otsustavad, kust on kasulikum, kahjulikum kaupa saata, ei ole vabad oma otsustes," jätkas ta. 

Eesti Raudtee turundusdirektor Rene Varek teatas juuni alguses, et  Eesti-Vene kaubaveo vähenemisest kannatab kõige rohkem Eesti Raudtee, sest vaatamata kahe riigi pingestunud suhetele on nii Westgate Transpordi kui ka Spacecomi kaubaveod suurenud. 

Eesti Raudtee turuosa langes juunis aastataguselt 73,4 protsendilt 60 protsendini.