Parts: kriis kasvatas Eesti konkurentsivõimet
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts rääkis kolmapäeval Washingtonis toimunud Cato Instituudi konverentsil, et Eesti valitud strateegia tõi meid kriisist välja tugevamana ja aitas kasvatada meie ettevõtete konkurentsivõimet maailmaturgudel.
Samas seisab Eesti endiselt tõsiste väljakutsete ees nagu ettevõtete rahvusvahelistumine, tootlikkuse tõstmine ja innovatsiooni osakaalu suurendamine, teatas majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Parts tõi oma kõnes välja, et Eestile kindlustas valutuma ülemineku kiire reageerimine kriisile ja kolme tegevuse koosmõju: eelarve kärpimine, majanduse stimuleerimine ja reformide läbiviimine.
„Samas ei tehtud kärpeid niisama, meie eesmärgiks oli tõsta avaliku sektori efektiivsust,“ lisas ta.
Parts rõhutas, et Eesti taastub kiiresti ja meie majanduse tervis on parem kui enne kriisi. „Eesti majandus on nüüd palju säästlikum ja suudab oluliselt paremini taluda rahvusvahelisi võnkeid,“ lisas ta.
Eesti majanduse taastumise põhimootoriks on olnud ekspordi kasv. Meie eksport kasvas 2010. aastal 22 ja 2011. aastal 25 protsenti. See tulenes meie töötleva tööstuse sektori suure lisandväärtusega ekspordi kiirest kasvust. Samuti on selles sektoris loodud ka kõige rohkem töökohti.
Eesti põhimõte on aastaid olnud mitte kulutada rohkem kui teenid. Konservatiivne rahapoliitika jätkus ka kriisile reageerimisel.
Eesti viis kulude vähendamiseks läbi ravikindlustushüvitiste reformi, kärpis jõuliselt jooksvaid kulutusi ning piiras kohalike omavalitsuste laenamist. Samas ei pääsenud me mööda ka maksude tõstmisest.
„Nende meetmete tulemusena on Eesti püsinud ettenägeliku rahanduspoliitika tuletornina, hoides avaliku sektori võlataset ligikaudu seitsme protsendi piires SKT-st, mis on madalaim Euroopas ja üks madalamaid tasemeid kogu maailmas,“ rääkis Parts.
Erinevalt mitmetest teistest riikidest Eesti ei vajanud kriisist väljaaitamist, sest buumiaastatel oli valitsusel pidevalt eelarve ülejääk ja moodustati reserve hädaolukorraks.
„Ja lõpuks ei piirdunud meie reageerimine ainult eelarvepiirangutega,“ lisas Parts. „Viisime läbi tööturureformi, valitsus suunas täiendavalt EL-i raha investeeringuteks infrastruktuuri, ehitades teid, sadamaid, lennuvälju ja tõstis internetiühenduste taset.“
Suur osa majanduse ergutamisest oli Eesti ettevõtete toetamine. Riik rahastas muuhulgas inimeste professionaalse kvalifikatsioonitaseme tõstmist, toetas eksportijaid, ergutas uute töökohtade loojaid jne.
„Peale selle suurendasime pensione oma vanema põlvkonna eest hoolitsemiseks kriisi ajal. Mitte küll varem kavandatud määral, kuid vähene tõus siiski toimus – see aitas veidi riigisisest tarbimist alal hoida,“ ütles Parts.
Minister märkis, et valitsusel on tähtis roll olukorras, kus kõik näib rääkivat neile vastu.
„Valitud teel püsimine nõuab julgust, isegi kui mõned rahvusvahelised pangad ja väljapaistvad majandusteadlased olid veendunud, et meie otsused võivad viia hävingusse,“ sõnas Parts.
„Meie kogemuste kohaselt on Euroopa praegust võlakriisi kõige parem lahendada konservatiivse rahanduspoliitika järgimise ja majandusreformidega, kuid eeldusel, et valitsus on võimeline seda tegema.“
„Eesti seisukohalt võib Euroopa ühisvaluuta toimida seni, kuni euroala liikmesriigid rakendavad piisavaid eelarvepiiranguid ja viivad läbi struktuurireforme ning järgivad konservatiivse rahanduse ja liberaalse majanduse põhimõtteid.“
