Eesti ei ole Euroopa Komisjonilt seni saanud riigiabiluba, mistõttu on küsitav, kas taastuvenergiatasu küsimine elektriarvel on seaduspärane. Partsi sõnul selle tagasinõudmine siiski põhjendatud pole.

"Praegu kehtiv seadus ei oma Euroopa Komisjoni riigiabi heakskiitu. 2007. aastal, Savisaare juhtimisel, läbisurumisel, see seadus vastu võeti, millegi pärast jõustati seadus ilma, et riigiluba taotleti," rääkis Parts.

"Kui meie hakkasime seda olukorda vaatama 2009 ja 2010 analüüsima, mis mõju on olnud taastuvenergiatasudel, siis leidsime, et seal on kõvasti ülekompenseerimist. Valik oli see, kas esitada kehtiv seadus riigiabiloa saamiseks või teha uus," lisas Parts.

"Praegu riigikogu menetleb uut taastuvenergiatasude süsteemi. Arvestades, et riigikogu menetlus on jõudnud teatud faasi, oleme eelinfona palunud Euroopa Komisjonilt seisukohta, et kas juhul kui riigikogu võtab selle seaduse vastu, kas on põhjust arvata, et Euroopa Komisjon annab sellele süsteemile riigiabiloa, ehk teisisõnu, ta vastab nendele reeglitele, mil taolised investeeringutoetused on lubatud."

Parts nentis, et praegusel skeemil riigiabiluba ei ole. "Sellele me oleme tähelepanu juhtinud. Oleme palunud rahandusministeeriumi hinnangut, kas tohib taastusenergiatasu võtta, oleme palunud süsteemioperaatoril Eleringil seda arvestada. Siin ei ole ministril volitusi seda öelda," sõnas Parts.

"Kui arve peal on ja pole õiguslikult öeldud, et taastuvenergiatasud on ebaseaduslikud, siis need elektriarved on legaalsed," rõhutas Parts.

Partsi sõnul oleks mõistlik õigusliku ebakindluse kõrvaldamiseks lihtsalt elektrituru muutmise seadus, millel on perspektiiv saada riigiabi andmise luba, riigikogus võimalikult kiiresti vastu võtta.