"Kõigepealt tuleb süvitsi lugeda läbi otsuse täistekst ja argumendid, aga praeguse info põhjal ütlen küll, et Euroopa Komisjoni poolt tehtud negatiivne otsus on ebaõiglane, sest kõikide riigi poolt tehtud maksed olid põhjalikult kaalutud ja tehtud turutingimustel. Otsusega kohtusse minek oleks tegelikult vajalik, et vaielda selgeks üldised reeglid," rõhutas Juhan Parts. "Kui esimese makse juures oli erainvestoriks veel SAS, siis järgmiste kolme makse juures oli kreeditoriks Swedbank."

"Komisjoni otsus keskendub maksete tegemisele, aga ei nähta suuremat pilti, et mis tegelikult sellised tagajärjed põhjustas, miks meil üldse oli Estonian Airi 2008-2009. aastal päästma hakata. Põhjus oli ju selles, et suuromanikust aktsionär SAS tõstis käed ühel hetkel üles ja ütles, et nemad rohkem raha ei maksa," selgitas Parts. Ta lisas, et poliitiline otsus, mille valitsuskabinet toona vastu võttis ja mille eest ta ka vastutab, oli ikkagi lennufirma päästmise otsus.

Partsi sõnul tuleb nüüd hoolikalt lugeda kogu otsust ja võrrelda, kas Estonian Airi on koheldud analoogselt teiste juhtumitega nagu näiteks lätlaste Air Baltic. "Komisjoni seisukoht on ju kõikides diskussioonides see, et Baltikumis oleks üks lennufirma. Ma tean kindlalt seda, et Air Balticu otsust vaadati vahepeal ümber [ja tehti positiivne otsus]."

Euroopa Komisjon alustas Estonian Airile antud riigiabi uurimist 20. veebruaril 2013. aastal. Täna pärastlõunal teatas Komisjon Estonian Airi suhtes tehtud negatiivsest otsusest ning lennufirma peaks ebaseaduslikult tehtud kapitalimaksed riigile tagastama.