Parts: valitsus võiks võtta enesekriitilise hoiaku

Ministri sõnul on tarbetu lasta ennast petta Maris Lauri või teiste analüütikute hinnangust, et võib-olla järgmise aasta lõpus läheb paremaks.

Kas riigi eelarvekärped ja majanduse hetkeseisu turgutamise meetmed on läinud nüüd omavahel täielikult vastuollu?

Meie ris­kid on rii­gi ra­han­dus­lik seis ja et­tevõte­te kre­dii­dip­rob­leem. Aga alus­ta­da tu­leks olu­kor­ra hin­nan­gust. Prae­gu sõida­me sta­tis­ti­lis­te näi­ta­ja­te­ga paar-kolm kuud ron­gist maas. Mi­nu ar­va­tes võiks va­lit­sus võtta ene­sek­rii­ti­li­se hoia­ku, sest ühte­gi op­ti­mis­mi te­ki­ta­vat in­di­kaa­to­rit ma ei näe, tões­ti ei näe. Küsi­mus on ka: kui jät­ku­suut­li­kud on Eu­roo­pa ja Amee­ri­ka nn bail-out (pääs­te- — toim) plaa­nid? Olu­kord, kus Gor­don Brown ja Ing­li­se amet­ni­kud pea­vad kor­ra­ga juh­ti­ma kol­me suurt pan­ka… Eks­per­did on sel­le jät­ku­suut­lik­ku­se osas krii­ti­li­sed.

Kuid Rootsi pangad veel ju ei kõrbe…

See, mis toi­mub USA au­totöös­tu­ses, aval­dab Root­si ma­jan­du­se­le Vol­vo kau­du täien­da­vat mõju ja nen­de han­ketöös­tus oma­kor­da ka meie et­tevõte­te­le. Li­saks tu­le­vad se­ga­sed sõnu­mid Lä­tist. Mi­da sa elav­dad, kui kriis kes­tab? Kui sa ra­vid kop­supõle­tik­ku ter­vi­se­spor­di­ga, siis ei tea, mis juh­tub. Paar nä­da­lat ta­ga­si kin­ni­ta­sid Ees­ti pan­ka­de ko­ha­li­kud ju­hid mul­le, et käi­bek­re­dii­di osas neil ra­ha on.

Ettevõtjad kinnitavad, et seda välja ei anta.

Just. Seetõttu oleks tar­vis sel­geks saa­da, mil­li­ne see seis te­ge­li­kult on, võib-ol­la lä­heb seetõttu pank­rot­ti mõni olu­li­ne et­tevõte. Seetõttu on küsi­mus: mil­li­ne on va­lit­su­se võima­lus pan­ka­sid mõju­ta­da? Tei­seks, kas Ees­ti pan­gad va­hen­da­vad prae­gu väi­ke- ja kesk­mi­se suu­ru­se­ga et­tevõte­te­le too­teid, mis on Eu­roo­pas võima­li­kud — pean sil­mas Eu­roo­pa in­ves­tee­ri­mis­pan­ga lae­nup­rog­ram­mi.

Kol­man­daks on rii­gil Kre­d-Exi sih­ta­su­tus, mil­le too­teid saa­me ri­kas­ta­da. Need ei ole pääs­tep­laa­nid, kuid on as­jad, mi­da riik saab olu­kor­ra lee­ven­da­mi­seks te­ha. Tar­be­tu on las­ta en­nast pet­ta Ma­ris Lau­ri või teis­te analüüti­ku­te hin­nan­gust, et võib-ol­la järg­mi­se aas­ta lõpus lä­heb pa­re­maks.

Reformierakond on oma seitse teesi esitanud.

Um­bes sa­mal ajal käi­sid oma sei­su­ko­had väl­ja ka et­tevõtjad ja mi­nu ar­va­tes ei lä­he nen­de rõhua­se­tu­sed kok­ku, kui lu­ge­da li­saks Lu­ma­ni kom­men­taa­ri eu­ro ka­su­tu­se­levõtust. Ei saa tä­na­ses olu­kor­ras loit­si­da, kui ta­ha­me saa­da 2010. aas­taks Eu­roo­pa Ko­mis­jo­ni po­si­tiiv­set hin­na­ngut. Inf­lat­sioo­ni ja ee­lar­vede­fit­sii­di ta­san­da­mi­seks tu­leb te­ha kind­laid ot­su­seid.

Võib-ol­la suu­da­me ee­lar­vet 1,5 mil­jar­di osas nä­da­la­ga kor­ri­gee­ri­da, mis tu­le­neb põhi­li­selt SKT kor­ri­gee­ri­mi­sest. Ühte­gi po­lii­ti­list ot­sust need ot­se­selt ei nõua. Kui nüüd ot­sust ei sünni, tu­leks kok­ku lep­pi­da, et tea­tud de­fit­sii­dilä­ve juu­res on va­lit­sus ko­hus­ta­tud tu­le­ma väl­ja sea­du­se­muu­da­tus­te pa­ke­ti­ga, mil­le pu­hul saak­si­me rää­ki­da eu­ro ka­su­tu­se­levõtust ka­he aas­ta pers­pek­tii­vis.

Kui palju peab siis tegelikult kärpima?

Koa­lit­sioo­nil ei ole enam mõtet te­ge­le­da ma­tu­se­toe­tus­te­ga, s.t et suu­rusjärk peaks ole­ma ala­tes poo­lest mil­jar­dist kär­pe koh­ta. Kui võta­me prae­gu alu­seks kesk­pan­ga prog­noo­si, ole­me 10 mil­jar­dit de­fit­sii­dis — see on ju­ba SKT suh­tes pal­ju. Ju­tud ee­lar­ve paind­li­ku­maks muut­mi­sest on prae­gu­ses sei­sus asen­dus­te­ge­vus. Kui rää­gi­me tõsi­selt 2011. aas­tal eu­ro­le üle­mi­ne­kust, peaks va­lit­sus prae­gu mi­ne­ma üle sel­li­se­le kä­sit­si­juh­ti­mi­se­le, kus hak­ka­vad lu­ge­ma iga kuu teh­ta­vad ku­lu­tu­sed.

Räägime sellest, millel peaks põhinema järgmiste aastate majanduskasv.

See ei saa tu­gi­ne­da tu­lu­mak­su alan­da­mi­se­le prot­sen­di­punk­ti võrra. Olen era­kon­na sei­su­ko­ha ta­ga. Ma ei os­ka ühe­le Kesk-Eu­roo­pa et­tevõtja­le vas­ta­ta ise­gi se­da, mil­li­ne on tu­lu­mak­susüs-teem järg­mi­se aas­ta 1. jaa­nua­rist. Ole­me se­da muut­nud vii­ma­se aas­ta jook­sul kaks kor­da. Üks­ki et­tevõtja, kel­le­ga olen rää­ki­nud, ei pea olu­li­seks, kas tu­lu­maks on 20 või 19 — te­da hu­vi­ta­vad ab­so­luut­selt tei­sed küsi­mu­sed.

Meil on pii­sa­valt hea mak­susüsteem ja kui me ei tea, mi­da ta­ha­me saa­vu­ta­da, ei ole mõtet se­da muu­ta. Ma­jan­dus­kas­vu tin­gi­mus­tes võime te­ha to­re­daid ot­su­seid, kuid prae­gu on riik olu­kor­ras, kus mak­su­koor­mus ja rii­gi­le võetud ku­lu­tu­sed ei ole kor­re­lat­sioo­nis — me pea­me sel­le taas­ta­ma. Me ei ole naf­ta­riik.

Kas midagi konkreetset on ka välja pakutud?

Prae­gu on ole­mas ri­da nn ra­hu ajal käi­vi­ta­tud prog­ram­me, mil­lel on vä­ga eri­nev toi­meaeg. Näi­teks tuu­ma­jaa­ma ehi­ta­mi­se mõju aval­dub ma­jan­du­se­le heal ju­hul 15 aas­ta pä­rast. Ener­gee­ti­kas on aga tun­du­valt teist­su­gu­seid võima­lu­si — näi­teks käi­vi­ta­me kord ome­ti hoo­ne­te soo­jus­ta­mi­se prog­ram­mi, mis an­nab tööd si­se­tu­ru­le ja on ka pi­kaa­ja­li­ne in­ves­tee­ring. Võta­me sel­le kii­res­ti vas­tu, et saak­si­me ha­ka­ta ener­gee­ti­ka aren­gu­ka­vas in­ves­tee­rin­guid te­ge­ma — see puu­du­tab nii Ees­ti Ener­gia kui ka eraet­tevõte­te võima­lu­si.

Ettevõtjad on sõna võtnud. Kui oluline on ettevõtjate roll suuna andmisel?

Et­tevõtjas­kon­na si­su­li­ne vas­tu­tus Ees­ti ma­jan­du­se suu­na kor­ri­gee­ri­mi­sel ja hoia­ku­te muut­mi­sel on väl­ti­ma­tu. Se­da ei saa te­ha Svens­son ega Uhls­son, vaid Mänd, Kask ja Tam­me­puu. Need pea­vad ole­ma n-ö te­gut­se­vad ka­pi­ta­lis­tid, kes on sel­ja­ga ko­du, näo­ga maail­ma poo­le. Me ei saa ku­jun­da­da ma­jan­dus­po­lii­ti­kat, il­ma et ei rää­giks ka­pi­ta­lis­ti hääl, kes tun­neb ko­ha­lik­ke olu­sid.

Kuid kas järjekordsel nn hea tahte protokollil oleks üldse mingit efekti?

Ma ei usu enam pa­be­ri­tes­se, vaid ini­mes­tes­se, kes sei­sa­vad tribüünil, kes vee­na­vad ühis­kon­da ja esi­ta­vad nä­ge­mu­si, mil­les­se saab ar­mu­da.

Kes need Eesti ettevõtjad võiksid olla? Kas Kilk ja Luman?

Miks ai­nult ne­mad? Kilk ja Lu­man kind­las­ti nen­de hul­gas. Mõned on ka väik­se­mad, noo­re­mad. Mit­te et­tevõtjad, kes ela­vad ai­nult rii­gi­han­ge­te peal ja era­kon­da­de po­pu­ta­mi­sest.

Viimasel ajal on räägitud hoiu-laenuühistute rollist, mis meil Lääne-Euroopaga võrreldes puudub.

Erinevalt pankadest on seal hoiustajate raha seaduse järgi maksustatud ja teie koalitsioonipartner ei ole väidetavalt selle sätte muutmisega nõus. Ma ei ole küll kur­sis nen­de ta­kis­tus­te­ga, aga suh­tun ühis­tu­lis­se te­ge­vus­se ter­vi­ta­valt. Võib-ol­la ole­me va­si­ka­vai­mus­tu­ses ala­hin­na­nud, kui täh­tis on lo­kaal­sel ta­san­dil ka ühis­te­ge­vus.

Kui sel­le vor­miks on ühis­tu, siis tu­leb luua sel­leks võima­lus. Miks sel­le­le ta­kis­tu­si te­ha, mi­na põhjust ei näe. Ühis­tu vorm on ehk na­tu­ke ar­hai­li­ne, aga vor­mi­na võib ta ol­la as­ja­ko­ha­ne mõnes­ki ma­jan­dus­sek­to­ris. Ka EAS pa­kub klast­ri­te toe­ta­mi­se prog­ram­mi, mis on n-ö paind­lik ühis­tu vorm.