Selle asemel, et tekitada riigi investeeringuid ja solkida turgu, oleks vaja: 

1. Rakendada nn Soome koduosaku mudelit. Probleem on, et noorte jaoks pole piisavalt kvaliteedis ja likviidset elamispinda.See vajaks muidugi pôhjalikumat turu testimist, aga Soome mudel on tarbija vaatest kasutusôigus eluruumile, mis on vôôrandatav ja on majanduslikult omandi ja üûri vahepealset. See looks noore inimese vaatest lihtsama võimaluse olla aktiivne uute korterite turul, ei pea siduma end pangalaenuga ja vôimaldaks koduosakut lihtsamini võõrandada. Arendajaks peaks olema erasektor, kes suudab teha turupõhiseid otsuseid.

2. Üüriturg tuua hallist majandusest välja ja maksustada üüritulusid väiksema tulumaksuga.

3. Toimetulekuraskuste inimeste puhul peaks ikkagi lahendust tooma toimiv sotsiaaltoetuste süsteem ja suuremates omavalitsustes peaksid olema sotsiaalmajad jm manööverdamispinnad.

4. Maapiirkondades on hädavajalik haldusreform 15+ põhimôttel, siis tekiks ka suutlikumad omavalitsused. Peame arvestama, et linnastumine jätkub.

Ärileht kirjutas täna, et majandusminister Urve Palo sõnul maksaks saja riiklikult toetatud üürikorteri arendamine aastas viis miljonit eurot. Sajast korterist on aga kogu Eesti jaoks vähe, sest ideega alustatakse nullist ja et Põhjamaadele järele jõuda, peaks riigi investeering olema palju suurem.