Passiivmajad tungivad peale kogu Euroopas

Austrias ehitatakse umbes 20 protsenti kõigist uutest elamutest passiivmajadena. Nüüd on sama trendi hakatud järgima ka mujal Lääne-Euroopa riikides, nagu Norra, Rootsi, Holland, Šveits jne. On selge, et varsti jõuavad kordi väiksemate küttekuludega majad ka Eestisse.

Seni on alternatiivkütused olnud jututeemaks peamiselt seoses autode ning tööstusega, kuid nüüd on jõutud arusaamisele, et vajadus alternatiivenergia järele on üha suurenev ka üksikisiku ning elamispinna tasemel. Arutletakse selle üle, kuidas vähendada elektriliste aparaatide, sooja vee ja siseruumide soojendamise energiavajdust majapidamises, kirjutab Postimees.

Üheks võimaluseks energiakulusid kokku hoida on elamine passiivmajas, mis tähendab vähem radiaatoreid, ahjusid ja kaminaid. Samuti päästab see küttematerjalidele raha kulutamisest, küttekehade hooldusest ning saasteainetest.

Passiivmaja idee on loobumine välistest kütteallikatest, mida asendab passiivne kütteallikas, milleks võib olla inimeste kehasoojus, kodumasinatest eralduv soojus või päike. Niisugusel juhul muutub maja peaaegu isesoojenevaks, mis eeldab muidugi ka isolatsioonimaterjale kasutades soojuskao miinimumini viimist.

Päikeseenergia kasutamiseks ehitatakse kollektorid, mida kasutatakse vee soojendamiseks ning lisakütteks, mille tulemusel saab hoone aastasest soojusenergiatarbest katta 20-60%. Päikeseküttesüsteemis peab olema paigaldatud salvestuspaak, mis võimaldaks akumuleerida soojust ka selleks ajaks, kui taevas on pilves või ilmad muutuvad külmemaks.

Rootsis ja Norras, kus kliimakontrastid suuremad, rakendatakse alternatiivküttele lisaks ka elektrikütet, kuid see ei ole siiski primaarne allikas. Norralased soovitavad aga pidada rohkem lemmikloomi, näiteks koeri ja kasse, sest ka nende kehad on soojad.

Põhjamaade kogemus näitab, et hoone ehitamisel tuleb teha küll suuremaid kulutusi soojustamiseks ning tihendada uksi ja aknaid, kuid hilisemad väikesed elektrienergiakulud kompenseerivad eelneva investeeringu kiirelt ning kasulikult.

Viimase kümne aastaga on Kesk-Euroopas, Saksamaal ja Austrias ehitatud juba tuhandeid passiivmaju. Keskmine soojusenergia kulu aastas on seal hinnatud 15 kWh/m². Põhjamaades on keskmine energiakulu aastas 20-30 kWh/m². Võrdluseks, tavaline maja energiavajadus Põhkjamaades on 60-80 kWh/m².

Tuleb meelde jätta, et passiivmaja ventilatsioonisüsteem peab olema hea ning professionaalselt tehtud, kuna soojustamine ning tihendamine vähendab loomulikku õhuvahetust.