"Pealtnägija": kas lennuamet pigistab poliitikute meeleheaks ohtliku Aviesi puhul silma kinni?

 (17)
Avies
Avies Joosep Martinson

Pärast Estonian Airi hukku on Avies vanim kodumaisele siiani liinilende teenindav ja ainus kapitalile kuuluv lennufirma Eestis. Paraku sellega head uudised piirduvad. Kriitikute sõnul on Eesti esirikastega seotud firma aastaid nahaalselt riiki petnud, võlausaldajaid hanitanud ja tagatipuks reisijate elu süsteemselt ohtu seadnud. Kuid mis kõige murettekitavam väide – nende meelest pigistab järelevalvet teostav lennuamet poliitikute survel silma kinni.

"Kas te turvalisuse poolest lendaksite Aviesiga?"

„Ei lendaks. Ma olen olnud lennunduses tegev,“ ütles lennuki rentija John Clarke "Pealtnägijale". „Ma olen olnud piloot ja hooldustestide piloot alates 17. eluaastast. Aviesiga ma ei lendaks.“

„Poolteist aastat tagasi teatas Rootsi lennundusjärelevalve, et kui Avies oleks Rootsi lennukompanii, siis võetaks neil turvakaalutlustel litsents viivitamatult,“ ütles Rootsi Pilootide Assotsiatsiooni president Martin Lindgren.

Läinud nädalavahetuse seisuga on Avies vanim regulaarlinde teenindav firma Eestis. Kompanii asutasid 1991. aastal avalikkuses vähe tuntud Aerofloti taustaga mehed.

2009 ostsid kontrolliva osaluse kaks avalikkuses tuntud eesti suurettevõtjat: keemiatööstur Priit Piilmann ja piimakuningas Oliver Kruuda. Äripäeva rikaste edetabelis stabiilselt etteotsa platseeruv Piilmann on tänaseni Aviesi omanik, kuid Kruuda, kes sattus ise raskustesse, müüs osaluse 2013, ehkki säilitas Aviesiga kaudse sideme – näiteks on firma tegevjuht ja osanik tema perekondne Allan Soll. Et Avies sipleb probleemides, on viimastel aastatel uudistest pisteliselt läbi käinud – küll hilines minister tehnorikke tõttu, piloodid protestisid maksmata palga pärast ja firma maksuvõlg paisus nagu pärm...

Seotud lood:

Aga selgub, et see kõik on palju tõsisemate ja ohtlikumate hoovuste pinnavirvendus

Endine politsei mõrvauurija, diplomaat ja praegune vandeadvokaat Argo Küünemäe esindab Aviesi kõige tulisemaid vastaseid. Nende sõnul on firma aastaid jultunult riiki petnud, võlausaldajaid hanitanud ja tagatipuks reisijate elu süüdimatult ohtu seadnud. Kuid mis kõige intrigeerivam väide – nende meelest pigistavad järelevalvet teostavad ametnikud poliitikute survel silma kinni.

“Minul tekib siinjuures küsimus, et mis on selle ettevõtlusvormi nimetus, kus ettevõte on riigile võlgu üle 800 000 /.../, ettevõte võlgneb teistele võlausaldajatele üle 8 miljoni euro, ja seejuures riik doteerib seda ettevõtlust üle 160 000 euro,” lausus võlausaldajate esindaja advokaat Argo Küünemäe.

„Ükskõik, kus mujal Euroopas oleks lennunduse eest vastutav amet algatanud lennufirma rahalise seisu suhtes uurimise,“ ütleb Clarke. „Sellise juurdluse tagajärjel, kus mina olen tegutsenud, oleks tühistatud sellise lennuliini tegevuslitsents juba ammu.“

Lennuamet on oma ettekirjutuses sel aastal märkinud, et “intsidentide, tõsiste intsidentide või koguni lennuõnnetuse toimumise tõenäosus Aviesi puhul on suur”?

„Jah, see on teatud osas on see õige tol hetkel, tänaseks on see hetk... nii-öelda olukord, mis on selle tinginud, on-on kõrvaldatud,“ lausus lennuameti peadirektor Kristjan Telve.

Tänavu 26. juunil kuulutas maakohus välja saartega lennuühendust pidava AS-i Avies pankroti. Kokku oli firma vastu nõudeid 15,7 miljonit eurot, sh Küünemäe kliendid, kelle hulka kuuluvad Iirimaal elav austraallane John Clarke ja ukraina/vene juurtega aga enamuse elust Eestist elanud Valentin Manusha, kes rentisid Aviesile lennukeid. Nende sõnul saavutasid Aviesi senised juhid enda pankrotimenetluse üle kontrolli nutika võttega, mis on pankrotimenetlustes paraku juba tavaline.

„Antud menetluses on samamoodi kasutatud võimalust, kus läbi tütarettevõtete tekitatakse nõuded iseenda vastu ehk siis selle kaudu luuakse pankrotimenetluses häälteenamus,“ ütles advokaat, võlausaldajate esindaja Argo Küünemäe.

"Pealtnägija" andmetel on kümnest suuremast võlast kuus kuidagi seotud Aviesi enda, firma omanike või nende lähikondsetega. Näiteks tegevjuhi ja osaniku Allan Solli tütrel Liina Sollil on isa firma vastu suuruselt teine ja kolmas nõue kokku 2,8 miljoni euro väärtuses.

Veel veidram on, et Liina Solli firmad, millel on Aviesi vastu ülisuured võlanõuded, asutati alles pärast seda, kui kohus kuulutas välja Aviesi pankroti.

„Need on omandanud tegelikult teiste koostööpartnerite nõudeid, mis eksisteerisid juba aastaid enne seda,“ pankrotihaldur Veli Kraavi.

Võib küll imestada, miks 27-aastane Londonis elav Liina, kes siiani tegutses toitlustuse finantsidega, ootamatult sellesse ärisse sisenes, aga tema ja teiste sarnased nõuded kinnitati ära. Ja kuna nõuete suurus on otseses seoses häälte arvuga pankrotimenetluses, peavad ülejäänud võlausaldajad enda sõnul halba mängu hea näoga kõrvalt vaatama.

„Mis tähendab seda, et ise võlgnik võtab ise enda osas otsuseid vastu pankrotimenetluses,“ advokaat, võlausaldajate esindaja Argo Küünemäe. „Ehk see kompromiss saab kanda üksnes selle võlgniku enda huve aga mitte mingil juhul võlausaldajate huve.“

„Selliseid lennundusettevõtteid ükski Eesti krediidiasutus ei finantseeri,” pankrotihaldur Veli Kraavi. „Seal on hästi palju omanike laene. Et sisuliselt on see omanike rahakoti peal jooksnud.”

”Mulle tundub, et nad tahavad lihtsalt enamhääli, selleks et võlanõuded tühistada ja mitte kellelegi maksta ja säilitada Aviese firma lennuluba,” lausus võlausaldaja Valentin Manusha.

Lisaks on näha, kuidas varad lahkuvad firmast. Näiteks paar päeva enne pankrotiavaldust liikus üks lennuk Aviesi käest algul kellegi rootslase omandusse, et siis kolm nädalat hiljem jõuda ringiga uuesti Aviesi suuromaniku Priit Piilmanni teise firma omaks.

Kukkus välja nii, et suurimate võlausaldajate survel lendab pankrotis kompanii täna edasi

Aviesiga seotud firmade võrgustik ja nende vahelised tehingud on segased ja neid võibki kaevama jääda. Aga see ei ole ainult üks järjekordne pankrot, kus siseringi mitte kuuluvad võlausaldajad, sh maksuamet ähvardavad pika ninaga jääda. Selle tagant tuleb ilmsiks midagi hoopis kurjakuulutavamat.

Eelmisel nädalal viis Küünemäe oma kliendi nimel politseisse avalduse, kus süüdistab Aviesi talle John Clarki firma poolt renditud lennuki rüüstamises. Ja see toob meid lennuohutuse teema juurde:

Kuni üsna hiljutise ajani oli Aviesi lennukipargis kümmekond lennukit, millest enamus olid renditud. Praeguseks on sõidukõlbulikke masinaid järgi jäänud 4. Tegelikult lendab regulaarselt kaks lennukit – Stockholmi, Kuressaare ja Kärdla liinil.

Seisvatelt lennukitelt võeti lendavatele masinatele asendusosi

Selle avastas tänavu märtsis Valentin Manusha, kes on ühe Aviesile renditud lennuki omanik, aga samal ajal pakub ka tehnojärelevalve ning ekspertiisi teenust.

”Kontrollisime kirjalikke dokumente,” ütles võlausaldaja ja hooldusfirma juht Valentin Manusha. ”Meile avanes pilt, et kõik on korras. Lennuk võib minna ja lennata. Kui me tulime lennuki juurde, ma olen lennunduses olnud kaua aega, aga sellist asja pole ma varem näinud. Oli maha võetud 30 detaili. Ja dokumendid seda ei kajastanud.”

„Kohtusin eile härra Solliga ja küsisin nende varuosade kohta,“ märkis lennuki rentija John Clarke. „Ta vastas, et ei tea nendest midagi. See on üsna kummaline, kuna me ei ole 30-aastase karjääri jooksul lennukite liisijana kuulnud, et lennuki operaator ei tea, kus asuvad kallid lennukiosad, on need laos, hoolduses või kusagil mujal.“

Clarke’i hinnangul on tegemist omastamisega ja selle kohta läks eelmisel reedel avaldus politseisse. Kusjuures ta pole ainuke – Manusha liisitud lennukilt on jalutama läinud must kast! Põhimõtteliselt pole selline varuosade kasutamine keelatud, kuid probleem on selles, et Avies ei pannud seda korrektselt kirja.

”Tähendab, kui midagi võetakse lennukilt ja ei vormistata dokumente või midagi pannakse lennukile ja ei vormistata, muidugi see ähvardab turvalisuse vähenemisel,” Võlausaldaja ja hooldusfirma juht Valentin Manusha. ”Sest te ei tea, mitu tundi see varuosa töötas, mitu maandumist ja õhkutõusmist on läbi teinud see detail.”

“Ei-ei, see ei ole kaos. Kui teile koju keegi koputab uksele, tuleb sisse, teil on laps mänguasjad sassi ajanud, siis inimene ei saa öelda ukse peal teile, et teil on kaos, see on hetkeseis, eksole,” ütles Aviesi juht Allan Soll. „Kui meie enda lennukite sees teeme seda, siis me ei pea isegi trackima seda. Aga me oleme seda kõike trackinud.”

„Regulatsioon annab sellele väga selge juhise. Ehk siis ühe fleati, kui me kasutame ingliskeelset väljendit, raames võib tõsta ühelt lennukilt teisele tõesti neid komponente ja siis ka tagasi,“ ütles lennuameti peadirektor Kristjan Telve. „Kas sellest peab olema ka dokumentatsioon, kus, milline osa asub? Selle kohta on soovitus, et võiks olla, see teeb pärast endal elu lihtsamaks, aga otsest nõuet kui sellist ei ole.“

„Kui raha ei ole, muutub see turvariskiks,“ sõnas lennuki rentija John Clarke. „Kui rahapuudus viib hoolduse puuduseni, varuosade puuduseni ja kui lõpetati seal kus mina, siis see lennuk ei ole lennukõlblik ja see viib lennukompanii pankrotti.“

Lennuamet teinud kuus ettekirjutust

Eesti Lennuamet, kes tegeleb riigipoolse tehnilise järelevalvega, on alates 2013. aastast teinud Aviesile kuus (!) ettekirjutust, mida on kordades rohkem kui teistel Eestis opereerivatel lennufirmadel.

Juba aastal 2014 läks asi nii karmiks, et lennuamet ähvardas ettekirjutuse täitmata jätmise puhul Aviesi lennuloa kuueks kuuks peatada. Tänavu mais tehtud ettekirjutuses korratakse hoiatust ning seisab koguni mustvalgel: Avies ei vasta nõuetele, “mistõttu on intsidentide, tõsiste intsidentide või koguni lennuõnnetuse toimumise tõenäosus suur.” Ometi avalikkus ei kuulnud sellest mitte midagi!

„Kui ametnikud on teinud seda, mis minu arvates on nende töö, oleks lennukompanii tegevus juba mullu lõpetatud,“ ütles lennuki rentija John Clarke. „Sellisel juhul oleksid kõik liisitud lennukid veel ühes tükis. See oleks kõigile säästnud kõvasti raha, aega ja probleeme.“

Lennuameti peadirektor Kristjan Telve: miks me peaksime inimesi ilma asjata alarmeerima.

– Aga mingil hetkel ju seda viga, see esines, ja see on, lennunduse peaks ju avalikult rääkima päris palju ja ütlemagi, et kui on selline ohtlik situatsioon, siis võib-olla inimesed teaksid valida, millise lennukiga nad lendavad?

"See ohtlik situatsioon kunagi ei realiseerunud ja me oleme siin selleks, et tagada maksimaalne ohutus, et kõik tegevused ettevõte teeks vastavalt regulatsioonile, et minimiseerida need riskid."

Ei ole siiski laest võetud väide, et halb majanduslik olukord mõjutas turvalisust. 31. jaanuaril 2014 startis Aviesi liinilend 17 inimesega pardal Stockholmist, et maanduda Torsby lennujaamas Kesk-Rootsis. Väljas oli lumetorm ja ametlik ilmateade hoiatas tugeva jäätumise eest. Lend ise möödus viperusteta, kuid maandumisel ei suudetud lennukit pidama saada ja teekond lõppes lumevallis. Rootsis tehtud juurdluses selguse, et õnnetuse põhjustas liiga hilja ja liiga suurel kiirusel tehtud maandumine. Ilmsiks tulid ka tõsised tehnilised puudused.

„Lennuki propellerid ei töötanud ja nad lendasid sellise lennukiga Rootsi talvistes oludes, mis on üsna ohtlik,“ ütles Rootsi Pilootide Assotsiatsiooni president Martin Lindgren.

Lennuameti peadirektor Kristjan Telve:

-Kuidas on olukord talvel jäätormis lendamisega, kui ei ole jääsulatusaparaat või -süsteem töökorras? "Tõenäoliselt on see ohtlik."

– Avies tegi seda? "Jään siin vastuse võlgu konkreetsete teemade osas, et kas ta tegi või ei teinud."

Avies võitis 2011 hanke mitme Rootsi riigi poolt doteeritud siselennu teenindamiseks. Nelja aasta jooksul oli neil seal neli rasket intsidenti, kus oli õnne, et keegi viga ei saanud.

„Tehniliste probleemidega lennuk läks katki ja nad olid väga lähedal inimohvritega intsidendile Svegis, kui lennuki mõlemad mootorid lõpetasid töö,“ ütles Rootsi Pilootide Assotsiatsiooni president Martin Lindgren.

Soll pisendab tähtsust

Kui uudised neist intsidentidest üldse Eestisse jõudsid, pisendas tegevjuht Allan Soll nende tähtsust ja andis mõista, et tegu on ülereageerimisega ning Eesti firma pahatahtliku turult välja söömisega. Rootslaste sõnul lendasid eestlased lihtsalt väljendudes logudega ja kui midagi juhtus, püüdsid seda maha vaikida.

„Piloodid ei raporteerinud lennuki katki minekust,“ ütles Rootsi Pilootide Assotsiatsiooni president Martin Lindgren. „Meie informatsiooni kohaselt nad kartsid, et katkine lennuk toob kaasa lendude tühistamised ja Rootsis ei olnud tehnikuid. Siis nad otsustasid lennata tehniliste vigadega lennukiga, mille nad oleksid pidanud jätma lennuväljale.“

Trikk on selles, et meie registris olevatele Aviesi lennukite üle peab isegi Rootsi pinnal tehnilist järelevalvet teostama Eesti Lennuamet.

"Pealtnägija" käsutuses on mahukas kirjavahetus, mis tipneb sellega, et Kristjan Telve tunnistab Rootsi kolleegidele, et lennuamet on väga mures Aviesi tegevuse üle Rootsis, kuid tunnistab ka, et Eesti Lennuametil jääb vajaka kohalolust Rootsis.

Tänavu 6. märtsil katkestas Rootsi transpordiamet lepingud Aviesiga. Seda põhjendati ühelt poolt küll lendude hilinemise ja ärajäämisega, aga teisalt tõsiste intsidentidega.

Just Rootsi võlausaldajad olid need, kes esitasid mai alguses Aviesi suhtes pankrotiavalduse. Hiljemalt see pidanuks olema häirekell ka Eesti võimude jaoks, sest Avies teeb liinilende Kärdlasse ja Kuressaarde, millele riik maksab iga kuu üle 160 000 euro dotatsiooni.

Lõppkokkuvõtteks jääbki arusaamatuks, kuidas lennufirma, millele on tehtud teistest märgatavalt rohkem ettekirjutisi, mis on sattunud lähiminevikus viide ohtlikku lennuintsidenti ja mille kohta teatab Lennuamet veel sel aastal, et lennuõnnetuse toimumise tõenäosus on suur, ikkagi edasi lendab.

Lennuameti peadirektor Kristjan Telve:

-Mulle kui tavakodanikule jääb ikka segaseks, kui üks firma saab kogu aeg ettekirjutusi?

"Ei saa kogu aeg."

– Noh ikka? Ütleme, et ükski teine pole saanud, mitte ligilähedalegi? Ükski teine pole ka nii suures ulatuses ümberkorraldusi pidanud tegema. Kas teie peate aru andma nendest ettekirjutustest ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile?

"Meil on väga tihe koostöö majandus. ja kommunikatsiooniministeeriumiga."

– Kas sealtpool on tulnud mingit survet, et ükskõik mis Avies teeb, las ta ikka liigub, sest praame pole nii kui nii?

"Ei seda kindlasti ei ole. Me oleme oma järelvalvetoimingutes oleme täiesti sõltumatu organisatsioon."

Majandus- ja taristuminister Kristen Michal keeldus "Pealtnägijale" kommetaaride jagamisest. Loo uurimise ajal peeti pikki läbirääkimisi Allan Solliga ja pakuti mitmeid võimalusi olukorda kaamera ees kommenteerida. Paraku edutult.

„Sellel ei ole üldse mitte midagi selgitada. Selles suhtes, et lennundusettevõttes on asi väga lihtne,” ütles Aviesi juht Allan Soll. „Kui lennuettevõte lendab, siis ta on vastavuses Euroopa Lennuohutusnõuetega ja lennunduettevõte toimib. Nii lihtne see ongi. Must ja valge. Kõik on väga ohutult lennanud ja lendavad edasi, nii et selles suhtes olge mureta.”