"Pealtnägija": praamiäri rahastajate sõnul püüab Leedo neile külma teha

 (9)
Vjatšeslav Leedo
Vjatšeslav LeedoFoto: Rauno Volmar

Vjatšeslav Leedo praamiäri seni varju hoidnud rahastajate sõnul püüab Leedo pärast seda, kui riik tema firmalt liiniveolepingu ära võttis, neile külma teha. Leedo omakorda nimetab toimuvat meediarünnakuks, mida tõukab tagant ahnus, kirjutab ERR Uudised.

Vjatšeslav Leedo teenis oma esimesed miljonid marja- ja ristsõnaäriga, paigutas need laevade prahtimisse ning juba 1994. aastal võitis tema firma Saaremaa Laevakompanii (SLK) esimese saartevaheliste liinide konkursi. Sündmused hakkasid hargnema 2006. aastal, kui toonane majandusminister Edgar Savisaar pikendas SLK-ga liiniveolepingut, vahendas "Pealtnägija".

Leedo soovis uuendada laevaparki. Tehinguga, mille maksumus oli ligi 90 miljonit eurot, telliti Norrast kolm uut laeva Saaremaa, Hiiumaa ja Muhumaa, mis hakkasid kurseerima mandri ja suursaarte vahel. Kuna Leedol kapitali ei jätkunud, meelitas ta appi kinnisvaraäris miljonäriks saanud Arco Vara omaniku Richard Tomingase koos äripartneritega. Nende otsus polnud raske, sest praamiäri riigiga tõotas pikka ja garanteeritud kasumit.

Seotud lood:

"Potentsiaalselt väga hea äri muidugi, meil oli plaan 2026. aastani - kokku 20 aastat - parvlaevandust pidada Eestis vähemalt ja selle kaudu siis raha teenida, oma investeeringutega tootlus tagasi saada," ütles Tomingas.

Ülemaailmse finantskriisi tõttu jäi aga kapitalist väheks, toonases vääringus üle miljardikroonist laevatellimuse laenukoormat oli raske teenindada ning kampa kutsuti neljas suurärimees - kinnisvaraärimees ja EfTEN Capitali osanik - Olav Miil, kelle idee oli laevad valmis ehitada ja edasi müüa.

"Meie mõte oli see, et müüme maha, saame oma pandud raha koos kasumiga tagasi. Me lootsime seda saada ja that's it, tehtud!" selgitas Miil.

Investorid panid laevahankesse kokku ligi 240 miljonit krooni isiklikku raha, lisaks saadi Norra riigi käendusel pangalaen 1,2 miljardit krooni.