Peaminister külvab paanikat: kinnisvaraturul tuleb kriis
Ansip ennustas kriisi, kinnisvarahindade dramaatilist langust ja manitses kodanikke kergekäelise laenamise pärast moel, mis paljudes laenuvõtnutes tõsist hirmu ja paanikat tekitas.
“Nagu tekivad börsikrahhid, nii tekivad ka kinnisvarakrahhid ja seda võimalust, et kinnisvarakriisi ei tulegi, vabaturumajanduse tingimustes ei eksisteeri,” ütles Ansip. Ükskord tuleb kriis tema kinnitusel niikuinii.
Ta rääkis ka selle tagajärgedest. Ansip tõi näitena tudengi või noore spetsialisti, kes on ostnud pangalaenuga ühe või kahe miljoni kroonise korteri. Kui laenuintressid tõusevad, suurenevad tema igakuised tagasimaksed pangale. Ühel hetkel ei suuda noor inimene laenu tagasi maksta ja korter läheb pangale. Pank müüb korteri kiirkorras ühe miljoni krooniga maha, noorele ei jää midagi muud kui miljonikroonine võlg.
“Niisama lihtsalt see käibki. Kes usub, et kinnisvarahinnad saavad ainult kasvada, on väga valele teele sattunud,” märkis Ansip.
Soome näide
Ta tõi näiteks veel Soome ja Rootsi kogemuse 1991. aastal. 1980-ndate lõpus olid sealsed pangad väga agressiivselt ja kergelt inimestele laenu väljastanud ja kinnisvarahinnad tõusid. Ent ühel hetkel tekkis majanduslangus ja tööpuudus suurenes – kinnisvaramull lõhkes, hinnad langesid lühikese aja jooksul 20-30 protsendi võrra.
Kinnisvara hinnad on nii Tallinnas kui ka maapiirkondades viimastel aastatel jõudsalt kasvanud – keskmiselt 10-15 protsenti aastas. Erinevatel hinnangutel peatub Eestis kiire kinnisvara hinna tõus alles hiljemalt 2007-2008. aastal.
Korter, mille veel aasta tagasi sai Tallinna kesklinnas 14 000 kroonise ruutmeetri hinnaga, maksab nüüd 16 500 krooni ruutmeeter.
Samas on enamik uusi ja renoveeritud elamispindu ostetud või broneeritud juba enne, kui kopp maasse lüüakse või renoveerimist alustatakse. Nõudlus on meeletu ja seda toetavad pankade ülisoodsad laenupakkumised. Eluasemelaenude maht on aastas kasvanud 40-50 protsenti.
Ansipi kartusi väga paljud ei jaga. Tallinnas kinnisvarasse investeerinud soomlasest ärimehe Joakim Heleniuse hinnangul on elamispindade turg küll üle kuumenenud, kuid kriisi ja hinnalanguse asemel tuleb järsk hinnatõusu pidurdumine. See tähendab aga ainult väiksemate kinnisvaraarendajate ja spekulantide pankrotilainet, mitte aga kriisi.
Jätkuvalt on suur ka välismaalaste – eriti soomlaste ja rootslaste – huvi Eesti kinnisvara vastu. See toetab hinnatõusu. Mõningatel hinnangutel on juba koguni kolmandik Saaremaa, Haapsalu ja Pärnu elamispinnast välismaalaste kontrolli all. Helsingi kesklinnas naljalt alla 50 000 kroonise ruutmeetri hinnaga korterit ei saa, küll aga saab neli korda soodsama korteri Tallinna kesklinnast.
Heleniuse sõnul pole Soomes aset leidnud kriisi põhjused võrreldavad Eesti tänaste oludega. Kinnisvara hindade languse 1991. aastal põhjustas NSVL-i kui Soome suurima eksportturu kokkuvarisemine ja sellest tulenev majanduslangus ning firmade pankrotilaine. Töötus kasvas viielt protsendilt 20-le, inimesed ei suutnud võetud laene tagasi maksta. Lisaks oli panganduses likviidsuskriis.
Eesti kinnisvarafirmade liidu juhatuse esimehe Hindrek Leppsalu sõnul vingutakse kinnisvaramulli lõhkemise teemal umbes iga poole aasta tagant abstraktseid argumente esitades. Keegi ei ütle aga otse, mis selle konkreetselt võiks põhjustada.
“Isegi Vene kriisi ajal 1997. aastal ei langenud kinnisvarahinnad oluliselt, ei näe põhjust, miks nad täna peaksid langema hakkama. See võiks juhtuda siis, kui majandus pikka aega miinuses oleks, või siis, kui suurel hulgal inimestel tekib ühel hetkel ebakindlus selles osas, kas neil kuue kuu pärast veel tööd on,” ütles Leppsalu. Ta lisas, et majandus kasvab stabiilselt 6-7 protsenti, inimeste sissetulekud kasvavad ning luuakse uusi töökohti.
Halvim on müük
“Täna on halvim, mis laenuga korterit ostes võib juhtuda, see, et peab korteri maha müüma, kuid ka siis saab tavaliselt väikese võidu,” ütles Leppsalu.
Mis puudutab suurt ehitusbuumi, siis Leppsalu sõnul ei ehitatud aastatel 1987-1997 Eestis uusi elamispindu peaaegu üldse, mistõttu on praegune ehitustegevus loomulik.
Soomlasi huvitab Paide
Paide Elamuhoolduse juht Vilina Hange ütles, et Paides olid korterite hinnad kaks-kolm aastat tagasi madalad ja soomlased kasutasid olukorda. Võileivahinna eest kokkuostetud korterid on peamiselt välja üüritud. Hange nimetas kaheksa korteriga korrusmaja Paide kesklinnas, kus pooltel korteritel on soomlastest omanikud.
Paide kinnisvaraturu on hoidnud aktiivse soodsate krediidivõimaluste püsimine ja ostujõu kasv, kinnitas Vestman Kinnisvara Paide esinduse maakler Priit Kallas. Kui keskmiselt jääb korteri ruutmeetri hind alla 3000 krooni, siis sel kuul maksab klient esimest korda ruutmeetri eest 10 000 krooni. Kui 2003. aasta algul maksis keskmises seisus kahetoalise korteri ruutmeeter 1300 krooni, siis aasta lõpuks oli see tõusnud 2100 kroonini. Signe Kalberg
Eesti Pank: laenuintressid niipea ei tõuse
Eestlastele ja soomlastele ühesugused intressimäärad
Kinnisvaraturgu juba mõnda aega hirmus hoidnud jutud laenuintresside tõusust ei saa Eesti Panga kinnitusel reaalsuseks kindlasti aasta-pooleteise perspektiivis. Täna on Eestis laenuintresside aluseks arvestatav 6-kuu Euribor ligi 2,1 protsenti, millele lisandub pankade riskimarginaal alates 0,5 protsendist.
” Eestlane ja soomlane saavad eluasemelaenu praktiliselt ühesuguse intressimääraga,” ütles Eesti panga osakonna juht Martin Põder. Samas teenivad soomlased 4-5 korda rohkem.
Eesti Pank leiab sarnaselt peaminister Andrus Ansipiga, et tänu tsüklilisele majandusarengule võivad kinnisvarahinnad langeda ja selle tulemusena võib osutuda vajalikuks laenuga soetatud kinnisvara odavamalt realiseerida.
**Pankade hinnangul kriisi karta ei maksa. Kui Eestis oli eluasemelaenude suhe sisemajanduse koguprodukti (SKP) mullu ligi 19 protsenti, siis Euroopas keskmiselt ligi 47 protsenti, Skandinaavias aga ligi 70 protsenti. EPL
