"Väikese avatud majandusena sõltub Eesti olulisel määral maailmamajanduse käekäigust. 2015. aasta oli maailmamajanduses üks nõrgema kasvuga aastaid peale finantskriisi algust. Majanduskasv on märgatavalt aeglustunud meid otseselt mõjutavate lähinaabrite ja suurimate ekspordipartnerite juures Soomes ja Venemaal, kuhu Eesti ettevõtetel on raskem eksportida," leidis Rõivas.

Peaminister lisas, et oluliselt langenud nafta hind aitas küll hoida Eesti elanike küttearved ning kulutused mootorikütusele madalal, kuid viis langusesse ekspordi nendes valdkondades ja tegevusharudes, mis maailmaturu kütusehindadest enam sõltuvad.

"Eesti elanike sissetulekud on tõusnud ja ostujõud suurenenud. Samuti vähenes eelmisel aastal oluliselt tööpuudus. Eelmise aasta majanduskasvu hoidis üleval sisenõudlus. Sissetulekute kasv ning tööjõuturu hea seis toetasid tarbimist," ütles Rõivas.

Nii Eesti kui ka rahvusvaheliste institutsioonide prognoosistsenaariumid näevad ette majanduskasvu kiirenemist nii sel kui ka järgmisel aastal. Seetõttu võib peaministri sõnul olla mõõdukalt optimistlik.

"Eesti makromajanduse näitajad ja majanduse vundament on tugevad ning haavatavus vähenenud, sest riigi rahandus on korras, meie ettevõtluskeskkond on üks Euroopa konkurentsivõimelisimaid ning riigi seatud koormised ettevõtetele väiksemad kui mitmel pool mujal," ütles Rõivas.

"Samuti on Eesti rahvusvahelistes võrdlustes kõrgetel kohtadel nii ärikeskkonna, maksude kui ka inimkapitali näitajate poolest. Aga selleks, et palkade ja pensionite kiire kasv saaks jätkuda, tuleb keskenduda tootlikkuse tõusule ja ekspordile," lisas ta.

Statistikaamet teatas täna hommikul, et Eesti majandus kasvas mullu viimases kvartalis alla 1 protsendi.