Rõivas külastas töötukassat ja kohtus töötukassa juhi Meelis Paaveliga, et tutvuda töövõimereformi ettevalmistuste seisuga ning veenduda, et reform on hästi ette valmistatud, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Töötukassa on peaministri sõnul majanduskriisi ajal ja järel näidanud, et suudab toime tulla väga suurte väljakutsetega.

“Neil on oluline roll selles, et tööpuudus on väga kiiresti langenud: peaaegu 20 protsendilt 2010. aasta alguses ligi 5 protsendini eelmise aastal,” ütles Rõivas.

Tema sõnul on Töötukassa praegune väljakutse toetada Ida-Virumaal koondamiste käigus töö kaotanuid võimalikult kiiresti uue töö leidmisel.

Rõivas rõhutas, et töö kaotanud inimeste toetamise kõrval tõuseb käesoleval aastal Töötukassa prioriteediks aidata tööle vähenenud töövõimega inimesed.

Eestis on enam kui 100 000 töövõimetuspensionäri, kellest praegu töötab üks kolmandik. Umbes 40 000 mittetöötavat töövõimetuspensionäri sooviks uuringute järgi tööle minna.

Alates käesoleva aasta 1. jaanuarist etapiviisiliselt käivituva töövõimereformi eesmärk on tervisekahjustuse või puude tõttu vähenenud töövõimega inimeste tööle aitamine.

Töövõimereformiga hakatakse senise töövõimetuse asemel hindama töövõimet.

Töötukassal on vähenenud töövõimega inimeste tööle aitamisel keskne roll. Vähenenud töövõimega inimestele pakutakse igaühe vajadusest lähtuvaid teenuseid ja abi töö leidmisel. Lisaks toetatakse tööandjaid töötajate leidmisel.

Uuele süsteemile üleminekusse investeeritakse ligi 200 miljonit eurot Euroopa struktuurifondidest ja riigieelarvest. Üksnes 2016. aastal plaanitakse osutada töövõimereformi sihtrühmale Töötukassa vahendusel tööturuteenuseid 7,8 miljoni euro eest. Üleminek kestab 2021. aasta lõpuni.