Peaministri majandusnõunik: Rail Balticu trassi kiire muutmine on ebatõenäoline
Peaminister Andrus Ansipi majandusnõuniku Aare Järvani hinnangul on Rail Balticu trassi kiire muutmine ebatõenäoline ja Vilniuse projektiga liitmine ennekõike Euroopa Komisjoni ja Leedu küsimus.
"Vilniuse trass on ennekõike Euroopa Komisjoni ja Leedu, mitte Leedu ja Eesti küsimus. Eilsel kohtumisel lubas ka Leedu peaminister, et Leedu on valmis tellima ja tasuma Vilniuse trassi esialgse tasuvusuuringu," ütles peaministri büroo majandusnõunik Aare Järvan BNS-ile.
Eesti seisukohalt vaadates on oluline, et protsess sellega ei takerduks, see tähendab ühisfirma saaks veebruariks loodud ja projektitaotlus Euroopa Ühendamise Rahastule maikuus esitatud, lisas ta.
"Siiski on seni kavandatud trassi kiire muutmine praeguses faasis üsna ebatõenäoline, sest nagu viitas eilsel kohtumisel ka Euroopa Komisjoni Rail Balticu projekti koordinaator Pavel Telička, on praegune trassivariant fikseeritud EL õiguses," rääkis Järvan.
EL määruses räägitakse Tallinn-Riia-Kaunas-Varssavi uue rööpmelaiusega raudteest ja eraldi projektina Kaunas-Vilnius raudteest. Ühe projekti muutmine tähendaks Järvani sõnul, et EL tasandil tuleks avada kogu see rasketes läbirääkimistes tekkinud määrus.
Kui Vilniust läbiv trass tundub mingil hetkel vähegi teostatav, näiteks Leedu algse analüüsi ja Euroopa Komisjoniga läbirääkimiste tulemusena, siis võib loodud ühisettevõte sellega ka tegelema hakata, sõnas Järvan.
Leedu peaminister Algirdas Butkevicius ütles, et Vilniuse Rail Balticu projektiga liitmise vajaduse põhjendamiseks on vaja tugevaid argumente.
"Teades, kuidas Euroopa parlament arutab iga aasta kulude kärpimist, siis see projekt ei olegi nii lihtne, nagu mõnele võib paista. Vaja on väga tõsiseid argumente, et tõestada selle projekti tähtsust, näiteks reisijate ja kaupade vedamise seisukohalt. Seejärel tuleb tõestada selle tegevuskulusid," selgitas peaminister teisipäeval raadiojaamale LRT.
Kui vastu on võetud poliitiline otsus Rail Balticu tähtsusest kolmele Balti riigile, siis on Vilniuse liitmine projektiga tõsine argument, kuna Vilnius annab 40 protsenti Leedu sisemajanduse koguproduktist ning seal on suur reisija- ja kaubaveoliiklus.
Balti riigid loodavad Rail Balticu ühisfirma loomise kokkuleppe allkirjastada aprillis ja pöörduda mais Euroopa Komisjoni poole taotlusega, et Euroopa Liit aitaks projekti rahastada 85 protsendi ulatuses.
Esmaspäeval toimunud Balti peaministrite kohtumisel oldi üksmeelel, et Rail Balticu ühisfirma tuleb luua kiiremas korras, et olla valmis esitama rahastamistaotlus Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF) esimesse vooru maikuus.
Leedu asetranspordiminister Arijandas Sliupas ütles teisipäeval, et Vilniuse kaasamist Rail Balticu projekti ei pea Leedu arutama Euroopa Komisjoniga üksi, vaid seda peaks tegema Balti riikide loodav ühisfirma. Ta lisas, et Eesti peaministri sõnad, nagu oleks see ainuüksi Leedu ülesanne, on kontekstist välja rebitud.
