Peep Kuld: valedega võimule pääsenud EKRE on lubanud teostamatuid asju
Cleveron on üks ihaldusväärsemaid tööandjaid ja teil on inimesi, kes sõidavad iga päev Tartust Viljandisse. Aga kui palju on teil välistööjõudu?
Mõni spetsialist on. Välistööjõu suurusjärk on umbes 1% kõigist töötajatest.
Mida arvate arutelust, kus ettevõtjad ütlevad, et töökäsi pole ja probleemi lahendaks võõrtööjõud, kuigi mingi osa ühiskonnast on selle vastu?
Ma usun, et need hirmud ja kartused on täiesti arusaadavad – et mingi võõrtööjõud tuleb –, inimesed üldjuhul kipuvadki olema ikkagi alalhoidlikud. Ja siis on sellised erakonnad, kes neid hirme õhutavad.
Praegu ei ole sellega mingit probleemi, pigem jäävad mingid tööd tegemata. Ettevõtetel jääb toodang eksportimata, sest neil ei ole kedagi, kes toote valmis teeks. Sellistel ettevõtetel on alternatiiv kolida oma tootmine teistesse riikidesse. Siis jääb kogu riik sellest väärtusest ilma, mis ettevõtted riiki tooksid.
Eesti on juba muutunud kõrgelt tasustatud ja natuke rikkamaks riigiks, kus palgad on kõrgemad ja mis huvitab madalamate palkadega riikidest tulevaid inimesi. Aga loomulikult peaks reguleerima, et kui tuleb võõrtööjõud, siis ta ei pea ilmtingimata siia elama jääma.
Praegune valitsuskoalitsioon on ühe lahendusena pakkunud, et toome välismaale tööle läinud eestlased tagasi.
Ahah, no palju õnne. Aga see ei käi niimoodi, et Mart Helme läheb Soome ja toob käekõrval ühe mehe siia tagasi. Kui ta niimoodi oskab teha – palun! Tegelikult on selle taga majanduslikud protsessid: riik peab olema avatud, vaba ja põhinema turumajandusel. Siis toimub majanduskasv, siis luuakse rikkust – see rikkus väljendub ka palgatõusus. Ehk on loogiline, et kui on tööjõupuudus, on ka surve palkade tõusuks ja palgad tõusevad. Niipea kui palgad tõusevad, muutub Eesti taas atraktiivseks ka meie Soomes töötavatele ehitajatele ja välismaale läinud töötajatele. Nad tulevad siia tagasi. See ongi see protsess.
