Eesti 17 suurema linna korteriomanditehinguid hõlmav Pindi Indeks langes aprillis 2,9 %, andes linnade tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks 11 150 krooni ruutmeetri kohta, teatab Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman värskes turuanalüüsis.  Märtsis oli antud suurus 11 486 kr/m². Võrreldes hinnatipuga aprillis 2007 on indeks langenud kokku 49 %.

Kui märtsis tehti antud linnades 546 korteriomandi tehingut, siis aprillis tõusis see 640-le ehk tehingute aktiivsus kasvas märkimisväärsed 17,2 %. Võrreldes turu absoluutse madalseisuga jaanuaris 2009 on igakuine tehingute arv kasvanud antud linnades 61% võrra.

Ehkki aktiivset eluasemelaenu müügikampaaniat ei ole algatanud ükski suurematest universaalpankadest, on taandutud varasemast „ei laena“ põhimõttest ning positiivse või negatiivse laenuotsuse taga ei ole enam panga tõrjuv üldpoliitika, vaid kliendi jätkusuutlikkus laenu teenindamisel. Küll aga alustas aprillis kinnisvara tagatisel laenude tootearendust seni peamiselt tagatiseta tarbimislaenudele spetsialiseerunud BIGBANK.

Peamiselt finantsraskustest tingitud müügisurve jätkumise tõttu prognoosime ka maiks mõõdukat langust, kuid tehingute arvu jätkuvat kasvu.
Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Jõhvi linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab ligi 800 000 elaniku eluaset läbi rohkem kui viieaastase ajaloo.

Rahva kindlustunne tuleviku suhtes on kevade tulekuga mõnevõrra paranenud, tarbijate kindlustunde indikaator tõusis Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel -37-lt märtsis -31-le aprillis, olles siiski veel madamal, kui „vene kriisina“ tuntud perioodil aastatel 1998-2000. Euroopa Komisjoni poolt avaldatud andmetel tõusis aprillis ka Euroopa majandususaldus esimest korda peale 2007. aasta maid.

Tallinnas on keskmise elaniku kinnisvara ostujõud soodsam alates 1997. aastast, mida peetakse klassikalise kinnisvaraturu algusperioodiks. Ka Pärnus ning Tartus ollakse kunagisele ostuvõimekusele väga lähedal.
Antud analüüsis on arvesse võetud piirkondade keskmisi palkasid, piirkonna keskmise elamispinna ruutmeetrihinda ning analüüsitaval perioodil kehtinud pankadepoolseid finansteerimistingimusi.

Märkimisväärne muutus leidis aset Harjumaa (sh Tallinn) hoonestatud elamumaade (eramud) turul, kus tehingute arv kasvas aprillis hüppeliselt 58-lt 84-le tehingule kuus. Ka keskmine tehinguhind näitas tõusutrendi, mis näitab ilmekalt, et taas tehakse rohkem tehinguid ka kallimate eramutega.

Harjumaa (sh Tallinn) hoonestamata elamumaade tehingute arv jäi võrreldes märtsiga samaks (69), olles siiski kaks korda kõrgem talvisest perioodist.

Tallinna korterite hinnad langesid aprillis keskmiselt 4,6 % võrra. Tehingute arv tõusis võrreldes märtsiga 319 tehingult 389 tehingule- kasv +21%. Ilmselt on saamas tõeks prognoosid, et tehingute arvu põhjast on turg läbi.

Tallinna siseselt olid hinnakõikumised järgnevad:
Kristiine +24,4%
Mustamäe -8,4%
Kesklinn +14,6%
Lasnamäe -8,1%
Haabersti -27,1%
Põhja-Tallinn -10,3%
Nõmme +28,5%
Pirita -7,5%

Järsemaid hinnakõikumisi tekitavad peamiselt suuremate arendusprojektide omanikud, langetades agressiivselt hindu ning vähendades seeläbi laojääki, tõstes samal ajal siiski piirkonna keskmist tehinguhinda. Teisalt langeb järsult piirkonna tehingute keskmine hinnatase, kui projekt on realiseeritud või vastupidi- turu üldisest olukorrast tingitult hinnakonkurentsist välja langenud.

Võrreldes 2007. aasta märtsiga (26 431 kr/m²) on Tallinna korteriomandite keskmine hinnalangus 2009. aprilliks olnud -48% (13 761 kr/m²). Ehkki enamikes linnaosades pakkumiste arv sujuvalt kahaneb, on surve hindadele jätkuv. Peamisteks hinnakujundajateks on finantsraskustes varaomanikud ning ladu tühjaks müüvad arendajad.


Tartu -4,4%. Tehingute arv oli aprillis 59 (märtsis 58), hinnalangus tipust veebruar 2007.a kokku -40%
Narva -7,6%. Tehingute arv oli aprillis 43 (märtsis 38), hinnalangus tipust mais 2007.a kokku -62%.
Pärnu -5%. Tehingute arv oli aprillis 28 (märtsis 25), hinnalangus tipust mais 2007.a kokku -54%.
Kohtla-Järve +5,5% (märtsis oli hinnalangus -40%). Tehingute arv oli aprillis 42 (märtsis 48), hinnalangus tipust juunis 2007. a -72%.

Haapsalus, Jõhvis, Jõgeval, Kuressaares, Kärdlas, Paides, Põlvas, Rakveres, Raplas, Valgas, Võrus ja Viljandis tehti liiga vähe tehinguid, et sealt midagi määravat välja lugeda. Küll aga oli enamustes väikelinnades täheldada mõningast tehingute arvu kasvu.

Pakkumiste arvu langus on tingitud peamiselt kahest põhjusest- otseselt müügivajaduseta omanikud loobuvad suure hinnalanguse tõttu müügist ning uusi müügipakkumisi lisandub madala hinnataseme tõttu vähe, peamisteks müüjateks on majanduslikes raskustes varaomanikud, kes on laenukoormuse vähendamise tõttu sunnitud vara realiseerima. Ostuhuviliste arv on pidevalt kasvav, kuna kiire hinnalangus on kinnisvara oluliselt taskukohasemaks muutnud.