Palvele kommenteerida Euroopa ühisraha euro 20-aastast ajalugu ning tulevikuväljavaateid, vastas Koppel, et ka tema ei jaga arvamust, et see konkreetne valuutaeksperiment karjuvalt edukas oleks. Ta möönis, et asjaolu, et euro on alles ning seda juba paar aastakümmet, on saavutus.

„Samas, kui me vähegi hakkame vaatama, kuidas see säilimine saavutatud on, leiame teekonnalt ohtralt kaootilisi improvisatsioone ja varasematesse majandus- ja rahapoliitiliste reeglitesse pehmelt öeldes paindlikku lähenemist,“ tõdes ta.

Koppeli sõnul on kriisi käigus ka euro puudusi kõrvaldatud, kuid olukorras, kus problemaatika pole enam nii vahetu, on ka tahe puuduste kõrvaldamiseks vähenenud. „Tegemist on projektiga, mis on lihtsalt ja selgelt pooleli,“ lausus ta.

„Friedmanil oli õigus, et kui eri tootlikkusega majandused suruda ilma selgelt sätestatud ülekandemehhanismideta ühte valuutaruumi, tekivad pinged ja probleemid. Hästi toimiva ühisvaluuta taustal peaks olema fiskaalunioon (ehk mainitud ülekandemehhanism). Fiskaaluniooni taustal peab riikide liidu asemel liitriik,“ rääkis Koppel, lisades, et pole kindel, et see oleks praegu poliitiliselt teostatav.

„Seni, kuni seda tugevat tausta ei ole, võib selle üle, kui igavene see euro ikkagi on, vähemalt intellektuaalselt huvitavalt mõtteid vahetada küll,“ lausus ta.