Peeter Koppel: praegune kriis võib olla hullem kui aastatel 2008-2009

 (132)
Peeter Koppel
Peeter KoppelFoto: Ilmar Saabas

2008.-2009. aastal räsis maailma ränk majanduskriis. SEB strateeg Peeter Koppel arvab, et praegune kriis võib osutuda karmimaks.

„Paljultki võib praegune kriis osutuda karmimaks sellepärast, et seda ei ole võimalik otseselt monetaarsete meetmetega lahendada. Süsteemi võib ju likviidsust pumbata, kuid kui inimesed ei saa välja minna ja raha kulutada, on sellest vähe kasu,“ lausus Koppel. „Põhimõtteliselt on probleem, kus majandus on pausil, kuid nii ettevõtete kui kodumajapidamiste võlg „jookseb edasi.“ Kes ja kuidas selle kasvava, eeldatavasti siiski ajutise lünga täidab? Selline probleem on tänapäeva maailmas unikaalne ja lahendusi proovitakse leida „käigu pealt.“ Küsimärk selle kohal, kas ka leitakse, ongi hetke hiiglaslike riskide allikas.“

Lisaks oleks veel vaja, et viirusega seotud statistika näitaks mingeidki paranemismärke.

Kuigi keskpangad on rahapoliitikat lõdvemaks lasknud, on näiteks Eestis levinuim eluasmelaenude baasintress 6-kuu euribor seejärel hoopis tõusma hakanud.

Euribor on küll tõusmas, kuid on siiani kenasti miinuses ja liigub umbes samadel tasemetel eelmise aasta oktoobriga.

„Ma pigem vaataks Euribori asemel konkreetsemalt seda, millise hinnaga üksikud pangad raha sisse võtavad – loomulikult on see muutunud praeguses kontekstis kallimaks ning see on ka loogiline. Kui majandus äkkpidurdub, halveneb laenuklientide maksekäitumine ning seega ka pankade varade kvaliteet,“ ütles Koppel. „Pangad muutuvad finantseerija jaoks suhteliselt riskantsemaks, mis kajastub ka selles, mis hinnaga finantseerija on nõus pangale raha andma.“

Seotud lood:

Pensioniks võiks jätkuvalt ka madalamate varahindade juures osta.

„Kui me eeldame, et globaalne süsteem laiemalt jääb püsti, siis mina pean põhjendatuks küll vanemaks eaks kapitali kogumise ja riskimise jätkamist,“ lausus Koppel. „Päris ikka nii ei ole, et kõrge hinnaga oli jube tore osta ja oluliselt madalamaga nüüd äkki ei ole. Kui osta, siis kogu aeg ja iga hinnaga - ning lõpuks saab konkreetse varaklassi keskmise tootluse kätte.“

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • Olulised telefoninumbrid:
    • 1247 – Käitumisjuhised eriolukorras toimetulekuks ja koroonaviirusega seotud küsimustes (24h, tasuta)
    • 1220 – Perearsti nõuandetelefon eesti ja vene keeles, pakub meditsiinialaseid nõuandeid ja konsultatsiooni (24h, tasuta)
    • 53 01 9999 – Välisministeeriumi konsulaarinfo, kui oled välismaal hätta jäänud (24h)
    • 112 – Hädaabinumber kiirabi, pääste ja politsei kutsumiseks (24h, tasuta)
  • COVID-19 sümptomid on sarnased gripi sümptomitele. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused.
  • Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Valitsus kehtestas viiruse kiire leviku tõttu 17. maini eriolukorra. Loe lähemalt, mida see kaasa toob!
  • Pärast välismaalt naasmist peavad nii Eesti elanikud kui ka välisriigi kodanikud olema kaks nädalat isolatsioonis, välja arvatud erandid seoses Baltikumi ja Soomega. Loe lähemalt kriis.ee lehelt!
  • Loe lähemalt koroonaviirusest Terviseameti kodulehelt!