Peeter Koppel: üleminek alternatiivenergiale on trend, mida ei saa enam peatada

 (29)
Peeter Koppel
Peeter KoppelFoto: Ilmar Saabas

Päikese- ja tuuleenergia on tänapäeval kõige kiiremini kasvavad energiaallikad. Nende osakaal kogu rikaste riikide klubi OECD 37 riigi elektritoodangust on kuue aastaga kahekordistunud, kuid nafta- ja söeküttel põhineva energia asendamiseks peab see veel omakorda kolmekordistuma. Taastuvenergiasektorisse kuuluvad noteeritud ettevõtteid ei tohiks kindlasti tähelepanuta jätta, sest fossiilsetest kütustest eemale liikumine on kujunemas pikaks, kindlaks ja oluliseks trendiks, kirjutab arvamusloos SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel.

2008. aasta finantskriis oli taastuvenergia kasutuselevõtuks tehtud investeeringute jaoks selge tagasilöök. 2009. aastal katkes taastuvenergiasse tehtavate investeeringute senine suhteliselt järsk kasvutrend. Euroopas ja USAs langesid investeeringud maismaal toodetud tuuleenergiasse 40 protsenti. Hoolimata märkimisväärsest taastumisest 2010. aastaks ei ületatud varem püstitatud rekordeid enne 2014. aastat.

Olulised erinevused mineviku ja oleviku vahel

Viimase 12 aasta jooksul on toimunud kiire tehnoloogiline areng. Täna on olemas juurdepääs ka uudsetele lahendustele, mis võimaldaksid suisa 100-protsendilist üleminekut taastuvale elektrienergiale.

Päikesepaneelidega toodetava ühe kilovatt-tunni elektrienergia tootmise kulu on langenud vähem kui kuuendikuni 2009. aasta tasemest. Maismaa tuuleparkide maksumus on poole võrra vähenenud. Paljudel juhtudel võivad fossiilsetel kütustel põhinevate alternatiivide heitmekoguste hinnakujundused tugimeetmed ja/või süsteemid anda taastuvenergiale veelgi suuremaid eeliseid. Toetused ja määrused võivad muidugi mõjutada ülemineku kiirust veelgi.

Seotud lood:

Teine oluline erinevus võrreldes 2009. aastaga on see, et keskpangad on finantskriisi vältimiseks sekkunud kiiresti ja jõuliselt. Seekord pole finantssüsteem see, mis on katki. Krediidikriisi saab loodetavasti 2020. aastal vältida.

Tervishoiukriisi otsene mõju on loomulikult negatiivne ka taastuvenergia sektoris. Elektrihinnad on langenud madalama nõudluse ning maagaasi, kivisöe ja mitmetes võtmepiirkondades ka süsinikdioksiidi saastekvootide hindade languse tõttu.

Langevad naftahinnad avaldavad negatiivset mõju ka investeeringutele taastuvenergiasse – mitte sellepärast, et naftat kasutatakse elektrienergia tootmiseks, vaid seetõttu, et see pidurdab paljude naftafirmade kavandatud hiiglaslikke investeeringuid taastuvenergiasse.

Kasvav, kuid endiselt väike protsent elektrienergia tootmisest

Ehkki päikese- ja tuuleenergia on nüüdseks saanud konkurentsivõimelisemaks, tuuleenergia moodustab OECD elektritootmises ainult 8 protsenti, päikeseenergia - 3,5 protsenti ja geotermiline energia – vaid 0,5 protsenti.

Kui lisada veel hüdroelektrienergia ja biokütused, on taastuvelektri turuosa kokku 29 protsenti. Söel põhineva elektrienergia osakaal on vähenenud, kuid moodustas 2019. aastal siiski 22 protsenti kogutoodangust.

Ülejäänud söe- ja naftapõhise energia asendamiseks tuleb päikeseenergiast ja tuuleenergiast saadava elektritootmise määra praegusega võrreldes kolmekordistada, eeldades seejuures, et elektrienergia kogunõudlus ei muutu.

Üleminek fossiilkütustelt taastuvatele energiaallikatele juba toimub, kuid teha on veel palju ning stimuleerivad meetmed võivad seda protsessi veelgi kiirendada.

Taastuvenergia aktsiad: Hiinas päike, Taanis tuul

Aktsiainvestoritele pakub taastuvenergia sektor palju erinevaid alternatiive. Suur osa taastuvenergia tootmisressursist kuulub suurtele energiatootjatele, kes muidu kasutavad veel massiivselt ka fossiilseid kütuseid. Samas on vähemalt 20 börsil noteeritud energiatootjat, kes keskenduvad vaid ja ainult taastuvatele energiaallikatele.

Investoritele, kes tahavad valdkonna pikaajalisest trendist tulevikus osa saada, on vastavate seadmete tarnijad ilmselt kõige huvitavam võimalus. Tuule-energiatööstuses on käputäis suuri turbiinide tarnijaid: Vestas, Siemens Gamesa ja Xinjiang Goldwind.

General Electric (GE) on küll samuti tuuleenergia vallas oluline tegija, kuid need tegevused moodustavad ainult kesised 16 protsenti kogu grupi tuludest. Loomulikult tegutseb valdkonnas ka väikseimad tegijaid, kuid viimasel ajal paistavad just suured oma positsioone kindlustavat.

Päikeseenergia tööstuses domineerib tugevalt Hiina, kuid ükski üksik ettevõte ei kontrolli rohkem kui 5–6 protsenti turust. Viimase kümne aasta jooksul kasvu põhjustanud järsk hinnalangus on kahjuks tähendanud ka seda, et paljude tootjate kasumid on kehvakesed. Üks märkimisväärne erand on Hiina ettevõte Longi Green Energy, mis on ka valdkonna üks suurimaid turuosalisi.

Toimiv päikeseenergia tootmine vajab lisaks paneelidele ka transformaatoreid, mis muudavad paneelide abil kinni püütava energia kasutatavaks. Kõige edukamatel ettevõtetel pole mitte ainult head marginaalid, mida saab öelda ka paneelide tootjate kohta; need pakuvad ka head investeeringutasuvust, kuna vajavad palju vähem seotud kapitali. Tehnoloogia areng on selles valdkonnas olnud kiire ja tööstuse erinevate osaliste turuosad on viimase seitsme aasta jooksul märkimisväärselt muutunud.

Pikk trend võiks investori tähelepanu köita

Maailm on olulisel ristteel. Taastuvate energiaallikate kulutõhusus on tohutult paranenud. Ehkki taastuvate energiaallikate osakaal kahekordistus viimase kuue aasta jooksul, peab see söeenergia asendamiseks veel kord kolmekordistuma.

Kuna see peab siiski varem või hiljem juhtuma, usume, et seda arengut kiirendavad meetmed on majanduse ja tööhõive jaoks lähiaastatel – ja kogu planeedi jaoks pikas perspektiivis – vägagi õigeaegsed. Kuna tegemist näib olevat kindla, mastaapse ja pikaajalise trendiga, võiks investor teemasse SEB hinnangul sügavamalt sisse vaadata.