Veel sel sügisel avatakse kaks kinokeskust Leedus ? üks Kaunases, teine Klaipedas. Järgmise aasta plaanis on Tartu ja Tallinn. Kindlasti minnakse ka Riia turule, vaadatakse Vilniuse poole, kuid nende linnade osas täpset ajakava veel paigas pole. Meelelahutusärimees Peeter Rebane räägib, et elanike arv asetab piiri. Lähiriikide kogemus näitab, et 150 000 elanikku ongi piir, kus mitme saaliga multiplekskino pidamine ära tasub. Selles mõttes on ka Tartu riskipiiril, kuid suurem noorte arv linnas peaks seda maandama.

Oma jutus kasutab Rebane sõna ?kinokeskus?. Ta tahab öelda, et peale ekraanide ja filminäitamise käivad selliste kohtade juurde ka kohvikud, söögi- ja muud ajaveetmiskohad. Näiteks Tartu kino peaks tulema viie saaliga. Kõige suurem umbes 400 kohta ja väiksemad saalid saja kohaga. Ja lisaks siis kõik muu. Kino ise hakkab asuma otse Tartu südames, endise bussijaama kohale ehitatavas keskuses. Rebane muidugi mainib, et nemad kinnisvaraga ei tegele. Kõigi nende kinode puhul on nemad lihtsalt rentnikud, kes tegelevad antud ruumides filmindusega.

Tallinna Cinamon peaks tulema paljuräägitud uude Sakala keskusesse. Saale tuleb 7+2. See ?+2? tähendab arthouse kinosaale, neid, mis polegi mõeldud ainult rahategemiseks. Tundub, et ka Sakala projekt on lõpuks ometi lõpusirgele jõudmas. Rebane ise jääb siiski ettevaatlikuks. Kui Tartu puhul saab ta lubada, et keskus avatakse 2006. aasta septembris, siis Sakala senine kogemus näitab, et parem mitte lubada.

Tegelikult Rebane möönab ka ise, et linnavõimude venitamisest tuleb samuti aru saada ? tegemist on Tallinna kesklinnaga ja kui midagi ehitatakse, siis hiljem seda maha võtta enam ei saa. Oma kogemuse võtab ta kokku paari lihtsasse lausesse: ?Ära korralda arhitektuurikonkursse, sest nii leiad ühe võitja ja seitse vaenlast. Ja proovi hoiduda projektidest, mis puutuvad kokku poliitikaga.?

Rahvusvaheline seltskond

Lisaks Peeter Rebasele, tema vennale Priit Rebasele ja nende firmale BDG seisab Cinamoni selja taga kirev seltskond.

Kokku on partnereid neliteist ? Eestist, Ungarist, USA-st ja Kanadast. Rahastamise eest hoolitseb LHV, kelle üks omanikke Tõnis Haavel on ka ise üks Cinamoni osanikke ning rahastamisskeemi kokkupanija.

Leetu investeeritakse üle 50 miljoni krooni. Sama suurusjärguga võib arvestada ka teiste maade puhul, Eestisse ehk mõnevõrra rohkem. Sakala keskus on muidugi erand.

Juba praegu on see neelanud 19,3 miljonit krooni, millest umbes pool on läinud selle projekteerimisprotsessi peale.

Cinamon on filmide näitaja. Raha läheb seega filmitehnikast kuni istmekateteni ja kõigele, mis sinna vahele jääb.

Kui käivitamisaeg läbi saab, siis hakkab Cinamoni tegevust juhtima Chris Lowe nimeline inglise härrasmees. Kinoäriga on ta seotud olnud juba paarkümmend aastat. Viimati juhtis ta Ungaris, Sloveenias ja Tšehhis kümmet Palace Cinema nimelist kinoteatrit.