Pensione suurendav seadusemuudatuse kava läbis teise lugemise

 (9)
Rahakott eurodega
Rahakott eurodegaFoto: Sven Arbet

Riigikogus läbis teise lugemise eelnõu, mis suurendaks riikliku esimese samba pensioni baasosa tuleva aasta aprillist täiendavalt 16 euro võrra.

Pensionitõus puudutab ligikaudu 320 000 inimest. Suureneb ka pensionilisa laste kasvatamise eest. See puudutab ligikaudu 203 000 inimest.

Näiteks saab kahe lapsega pensionär pensionilisa 7,104 eurot. Rahvapensioni määr suureneb eelnõuga 30 euro võrra. See puudutab veidi enam kui 3000 inimest.

Teise lugemise käigus tehti eelnõusse mitu muudatust, teatas riigikogu pressiteenistus. Näiteks määrati ajavahemikud, mille jooksul arvestatud kindlustusosakute summast lähtutakse kindlustusosa ja ühendosa suuruse arvutamisel.

Võrdsustati selliste vanaduspensionäride vanaduspensioni arvutamise aluseid, kellel puuduvad välismaal töötamise tõttu Eestis isikustatud sotsiaalmaksu andmed. Eestis tööle asudes tuleks vanaduspension ümber arvutada ja see võib väheneda. Edaspidi jätkatakse vanaduspensioni maksmist sellisel juhul endises suuruses.

Tehti ka muudatus, mille kohaselt saab sotsiaalkindlustusamet täiendada pensionikalkulaatorit teise pensionisamba andmetega, millele tal kehtiva õiguse kohaselt ligipääsu ei ole. Edaspidi saab isik muudatuse järgi enda kohta pensionikontole kantud ja sellega seotud andmete kohta rohkem infot.

Teise lugemise käigus kerkis esile küsimus, miks ei võiks olla keskmine pension maksuvaba. See annaks ka keskmist penisoni saavatele inimestele erakorralisest pensionitõusust rohkem kasu.

Sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder vastas, et esimese ja teise lugemise vahel komisjonis seda teemat ei käsitletud.Küll meenutas ta, et esimesel lugemisel selgitas minister Tanel Kiik, et valitsuse laual oli kaks varianti: minna tõstma pensionit nii nagu on täna tehtud, circa 20 eurot keskmiselt kõigile, või siis liikuda selles suunas, et keskmine pension saaks maksuvabaks." Ja tõepoolest, valitsus võttis vastu otsuse minna tõstma pensionit ja eelkõigeoli põhjendus see, et täna on jätkuvalt väga palju neid inimesi, kuskil circa 60000, kes saavad alla 500 euro pensioni, ja nendele jääb see keskmiselt 20 eurot puhtalt kätte. Nii et eelkõige valitsuse otsusest lähtuvalt kalkuleerides erinevaid variante tuli lauale see, et otsustati minna toetama neid kõige väiksema pensioni saajaid, sealhulgas ka rahvapensioni saajaid," rääkis Mölder.