Pensionifondid on kriisist taastunud, suurema osa väärtus on kõrgem kui aasta tagasi
“Kenasti on kosunud nii kohustusliku kui vabatahtliku samba varad,” rääkis FinanceEstonia kogumispensioni töögrupi liige Joel Kukemelk, kes tõdes, et Kahjuks ei ole taastumist näha riikliku ehk esimese samba puhul. Ehkki see ei tähenda kellegi jaoks pensioni langust, kahaneb pensionide maksmiseks mõeldud raha hulk, kuna oodata on olulist maksulaekumiste langust.
Nimelt mõjutavad riikliku pensionikassa seisu otseselt arengud tööturul, kus viirusest põhjustatud majanduslangus on alles sügavamaid jälgi jätmas. Kui esimeses kvartalis laekus sotsiaalmaksu, millest riiklikke pensione makstakse, eelmise aastaga võrreldes rohkem, siis aprillis ja mais maksulaekumine juba kahanes ja sama on paraku oodata ka lähikuudel.
Kahanev maksutulu võib kaasa tuua pensionitõusu ärajäämise. FinanceEstonia kogumispensioni töögrupi juht Kristjan Tamla sõnul võib juhtuda, et järgmisel aastal ei ole võimalik läbi viia esimese samba pensionide indekseerimist ehk 2021. aastal riiklik pension ei pruugi kasvada. “Aprillis ja mais vähendas maksutulude langust riigi hüvitiste pakett, millega muuhulgas toetati tööhõive püsimist. Kui see lõpeb, võib tööjõumaksude laekumine märkimisväärselt kahaneda,” rääkis Tamla.
Ka eile avaldatud Eesti Panga majandusprognoosis tuuakse välja, et ees ootavad keerulised ajad ning paremini hakkama saamiseks on nii riigil kui inimestel mõistlik koguda varusid, sealhulgas säästa pensionieaks. “Pensionifondide tänane kasv võrreldes riikliku pensioniga näitab ilmekalt, et pensionisüsteem on üks tervik, kus on olulised kõik sambad - nii riiklik pension, kohustuslik vanaduspõlveks kogumine kui vabatahtlik säästmine,” lisas Tamla.
Teise pensionisambasse kogujaid on Eestis 689 tuhat ja samba varade maht on 4,87 miljardit eurot. Kolmandasse pensionisambasse kogujaid on Eestis 53 tuhat ja samba varade maht kokku 201 miljonit eurot. Erinevaid pensionifonde on teises sambas 25 ja kolmandas sambas 11.
