Pensionifondid ootavad liitujaid poole ööni

 (7)
Raha
Foto: DELFI

Homme kukub kogumispensioniga liitumise tähtaeg 1971–1973 sündinutel.

Kolmapäeval on mitmed pangakontorid sel puhul ka kauem avatud, et pakkuda viimasel hetkel otsustajatele veel liitumisvõimalust.

Kohustuslik kogumispension ehk II sammas võimaldab liitunul teenida tulevikus oma viimasest palgast umbes 40%. Seejuures paneb riik omalt poolt raha fondi kaks korda rohkem kui tulevane pensionär ise, vastavalt kaks ja neli protsenti palgast.

Et vältida kogutud osa hävimist inflatsiooni surve all, investeeritakse säästud eri fondidesse. Siin ongi liitujal oluline valikukoht, kus tuleb määrata oma investeeringu jaoks riskiaste.

Et fondid paigutuvad kolmeks sõltuvalt oma portfellis sisalduvate võlakirjade ja aktsiate osakaalust, tuleb liitujal teha valik vastavalt oma oodatavale tootlusele ja riskivalmidusele. Kuivõrd aeg tasandab suuremad lühiajalised turukõikumised, soovitatakse noorematel kogujatel enamjaolt “äkilisemaid” fonde, eakamatele seevastu suurema võlakirjade sisaldusega portfelle.

Teiseks oluliseks sammuks II sambaga liitujaile on enesele meeldiva fondivalitseja valimine. Praegu on Eestis viis kohustusliku kogumispensioni fonde haldavat ettevõtet, lisaks kolmele suuremale pangale pakuvad oma fonde ka AS LHV Varahaldus ja ERGO Varahalduse AS. Kui traditsiooniliselt valitakse fondihaldur enesele tuttavast pangast, siis nüüd aitab otsustamisele kaasa ka juba eelnevate aastate tootluse statistika.

Ligi kolmveerand kohustusliku kogumispensioniga liitunuist on valinud enesele just progressiivse strateegia, kus portfelli osakaalust moodustavad poole aktsiad.

Seejuures valitsevad seda turuosa ülekaalukalt kolm suuremat panka, jättes teistele vaid kümnendiku.

Tasakaalustatud portfelliga liitunute turuosa on seevastu ülekaalukalt Hansapanga K2 fondi valitseda. Kõige ühtlasema jagunemise leiab võlakirjafondide osas, mis moodustavad aga vähem kui kümnendiku liitunute koguarvust.

“Ehkki sõna “risk” võib kõlada negatiivselt, tagab see inimestele, kel on pensionieani veel piisavalt aega, üldjuhul investeeringu kõrgema tootluse,” kommenteerib LHV Varahalduse tegevjuht Mihkel Oja aktsiafondide eeliseid.

Eile Eesti Päevaleht Online’ile antud intervjuus märgib portaali Tarkinvestor.ee juht Kristjan Lepik, et vahe erineva tootlusega pensionifondide vahel võib pensionile mineku hetkeks olla võrdlemisi suur — vaid paari-protsendine erinevus tootluses võib liitunu jaoks tähendada tulevikus enam kui miljoni krooni suurust erinevust.

Viimasel ajal kõige kõrgemat progressiivsete fondide tootlust näidanud LHV eduks märgib Lepik just suurt arenevate turgude osakaalu investeeringutes. Riski poolelt on Tarkinvestor.ee hinnangul kõige ettevaatlikum Hansa K3 fond.

Tulevikus jääb liitujale või-malus oma otsust ka korrigeerida, vahetades enda valitud fondi. Ühe võimalusena liigub pensionifondi vahetamisel kaasa ka seni kogutud raha, teisel juhul suunatakse kogumispensioni sissemaksed uude fondi ning seni kogunenud osakud jäävad endisesse fondi. Näiteks 2006. aastal kasutas sissemaksete suunamise võimalust 35 000 inimest.

Kogumispensioni raha on sambaga liitunu isiklik omand. Õigus seda raha kasutada tekib pensioniea saabudes, olenevalt fondi kogunenud summast saab selle kätte regulaarsete väljamaksetena otse fondist ja/või regulaarsete eluaegsete väljamaksetena elukindlustusseltsilt, kellega sõlmiti leping.