Pensioniks kogumine – kelle mure?

 (75)
Sularahaautomaat
Foto: Tanel Meos

Pension on sõna, mis tundub paljude jaoks nii igav, et igasugune edasine kaasamõtlemine sel teemal lõpeb – noored ei taju, mis neid 20 või 40 aasta pärast ees ootab, sest pensioniiga tundub valgusaastate kaugusel.

Tegelikult on reaalsus aga see, et kui noor ei hakka täna pensionipõlve panustama, siis ei pruugi kõik nii hästi minna. Pensionipõlv on aastatepikkuse tööga väljateenitud puhkus. Mida suurem on inimese sissetulek olnud tööealisena, seda suurema osa teenitust pead säästma, et tagada ka pensionieas varasem sissetulekute tase.

Swedbanki 2016. aasta pensioni III samba statistika näitas, et III sambasse kogujatest moodustavad alla 30-aastased vaid 13 protsenti ning nende aastane sissemakse oli suhteliselt väike - keskmiselt 316 eurot. Mõneti on see mõistetav, kuna selles vanuses alustatakse iseseisvat elu, hakatakse tööle ning sissetulekud ei pruugi olla väga suured, kuid oluline on, et tööl käimist alustaval noorel tekiks koheselt ka harjumus säästa, nii lühi-kui ka pikaajaliselt.

Isegi kui noored mõistavad kogumise vajalikkust, siis reaalselt alustatakse pensioniks panustamist alles (40-ndate lõpus, 50-ndate alguses) keskeas. Nii hilja kogumist alustades jäävad aga säästud tagasihoidlikuks, sest pensioniiga on juba lähedal ja kogumisaeg jääb liiga lühikeseks. Just sellepärast on oluline mõista kogumise väärtust.

Seotud lood:

Vaid 40 protsenti viimasest palgast

Pension ei kogune iseeneslikult – oma tänaste otsustega II samba pensionifondi valikul ja III sambasse tehtavate sissemaksete suurusega määratakse eesootav pensionipõlv. Kui meie vanemad, kes on tänaseks pensionärid, ei pidanud pensioniks ise raha koguma, siis inimesed, kes veel aastakümneid tööl käivad, ei saa tulevikus vaid riigi makstavale pensionile enam lootma jääda.
Eestlased on sarnaselt teiste eurooplastega enneolematus olukorras: mitte kunagi varem pole olnud vanu inimesi noortest enam. Just sellepärast ei saa tänased noored loota üksnes riigi poolt makstavale pensionile, vaid peavad ise sääste koguma.

Tulumaksutagastus

Elustandardi säilimiseks pensionile jäädes peaks erinevate uuringute põhjal olema pension ligi 70 protsenti viimasest palgast. Ainult riikliku ja II pensionisambaga jääb selline tulemus saavutamata – need annavad kokku ligi 40 protsenti pensionieelsest palgast. Siinkohal on oluline teada, et keskmise või kõrgema sissetulekuga inimese puhul võib I ja II sambast saadav raha olla ka väiksem kui 40 protsenti viimasest palgast.

Tuleviku kindlustamiseks on võimalusi mitmeid, kuid tasub mõelda ka täiendavale pensioni III sambale, mida iseloomustab võrreldes II sambaga suurem paindlikkus ning peamine eelis teiste investeerimisvõimaluste ees – tulumaksutagastus.