ERI Kinnisvara kinnisvaramaakler ja hindamiskomisjoni juht Andres Teder soovitab oma kogemustele toetudes maa soetamist, kuigi koht tuleb väga hoolikalt valida, sest igal pool ei pruugi maa hind 30 aasta pärast piisavalt tõusta.

Maa puhul on kuluks vaid maamaksu tasumine, mis on aga tunduvalt väiksem kui maja hooldamiskulu. Maa ostmine on riskantne siis, kui ostja teeb panuse seal kasvavale metsale, sest see võidakse ära varastada.

Teder soovitab neil, kes plaanivad pensionipõlve kindlustada maa ostmisega, valida see veekogu või mere ääres ja heade juurdepääsuteedega, sest siis võib tulevikus sinna kerkida elamurajoon, mis tõstab maa hinda veelgi.

Maja ja korteri puhul ei julge Teder muutusi väga pikalt ennustada, sest 30 aasta jooksul maja vananeb ja ka vananevas majas oleva korteri hind ei pruugi olla nii kõrge, et sellega pensionipõlve kindlustada.

Kinnisvarahinna tõusule mängides tuleb arvestada sellega, lisab Teder, et korterite ruutmeetri hind sõltub keskmise palga suurusest ja kui see tõuseb, kallineb ka korter.

Maja nõuab hoolitsust. Kes aga plaanib maja ehitada, et selle hilisema müügiga teenida pensioniks vajalik summa, peab selle väga hästi ja kvaliteetselt ehitama. Nii maja kui ka korteri puhul peab ostja arvestama, et 30 aasta jooksul tuleb nende eest ka pidevalt hoolitseda, mis samuti nõuab raha.

Ivar Sibul, kes on EMPÜ metsandus- ja dendroloogiaõppejõud, tutvustas maarjakase kasvatamist kui alternatiivse pensionifondi ideed laiemale publikule käesoleva aasta 5. juuni “Pealtnägija” saates.

“Maarjakase puhul teeb inimene ainult ühekordse investeeringu, kui ta ostab isikud ja rajab istanduse,” selgitas

Sibul maarjakase-pensionifondi rajamise alustamise kulusid ning rõhutas selle eelist igakuiste maksete puudumisega. Maarjakase istiku võib osta viie kuni kümne krooni eest.

Maarjakase hinna langust ei ole 30 aasta pärast vaja Sibula sõnul samuti karta, sest võrreldes 20-25 aasta taguseid maarjakase hindu Soomes, on need tänaseks tõusnud 40 korda. Praegu saab õigele ostjale müües kilogrammi maarjakase vineeripaku eest Soomes 50-60 krooni ja Saksamaal isegi rohkem, kuid see sõltub suuresti puidu mustrist.

Nõudlus püsib. Sibula kinnitusel ei ole vaja karta maarjakase vajaduse vähenemist ja hinnalangust 30-35 aastaga mitmel põhjusel: 1) maarjakase puit on niivõrd omapärane ja erineb suuresti troopilistest puudest; 2) kasvab suundumus naturaalsest puidust mööbli valmistamisele.

Mujal maailmas on saepuruplaatide aeg läbi ja siseviimistluses ja mööblitööstuses on kasutusele võetud pihlakas, sanglepp ja halli lepp.

Tagasihoidlikult võetuna on maarjakase tulukus praegusel ajal miljon kuni poolteist miljonit krooni hektarilt. Lõppraiesse jääb hektaril umbes 600-700 puud.