Veerand miljoni plaan

Oletame, et soovime saada pensioni 1000 eurot kuus, raha tänases väärtuses. See on vist pigem tagasihoidlik soovunelm, kuid hea lihtne number näite illustreerimiseks. 1000 eurot kuus on kaksteist tuhat aastas. Inimesed, kes juba pensionieani elavad, on visad. Nad elavad siis veel pikalt. Naised hea mitukümmend aastat, mehed vähem. Keskmiselt 15-20 aastat. Iga kümnendiga eluiga pikeneb.

Seega on meil ette näha, et veedame pensionipõlve mitukümmend aastat. Kui ühes aastas kulub 12 000 eurot, siis kümne aastaga kulub ära 120 000 ja kahekümne aastase pensionipõlve veetmiseks kulub juba 240 000 eurot – pea veerand miljonit! Seda raha tänases väärtuses. Ilma inflatsiooni ja kapitalikasvu arvestamata. Ja noorematel ilmselt veelgi enam, sest oodatav eluiga on neil pikem.

See number tundub enamustele ilmselt päris suur ja selleni jõudmine riskirohke. Riske kardetakse. Reeglina tunnevad inimesed ebamugavust enne kodulaenu võtmist. Riski, et ei jõua tagasi maksta. Riski, et laenu tagasimakse tõmbab püksirihma liiga kitsalt kinni. Keskmine kodulaen on umbes kuuekümne tuhande euro suurune. See on vaid neljandik sellest, mida keskmiselt pensioniks vajame. Meil on suur risk olla vaesed!

Kui palju hakkad pensioni saama 65-aastaselt?

Kui esitada samale inimesele küsimus uuesti, ausalt ja ratsionaalselt mõeldes oma tuleviku sissetulekule, on ootused tõenäoliselt suuremad kui rahanumber reaalsuses. Selline reality check tuleks meil kõigil aeg-ajalt ära teha. Pensionile jäädes võib puudujääk päris korralik olla, kuna statistika näitab, et keskmiselt hakkab inimene saama vaid 40% oma pensionieelsest palgast, kui ta on raha kogunud I ja II sambasse ehk kohustuslikesse pensionisammastesse. See teeb 400 eurot. Kui kogutud raha on ka mujale paigutatud, on sissetulek ilmselt suurem. Kui pensionile jäänu kõrvalt töötamist jätkab, on sealtki oodata lisaraha. Samas on ilmselt see number siiski paljude jaoks tunduvalt väiksem, kui loodeti või endale tunnistada julgetakse. Reaalsusnui lööb valusalt?

„Aeg ei muuda asju, ise pead neid muutma,“ ütles Andy Warhol. Seetõttu on mõistlik juba varem hakata mõtlema, kuidas oma tulevikku kindlustada ja kukkumine nii kõrge ei oleks. Tuhanded ja sajad tuhanded ei teki ootamatult ja iseenesest ning kogumisvõimalusi on mitmeid. Mõistlik on raha nooremas eas kasvama panna, näiteks III pensionisambasse, alustada investeerimisega või panustada kinnisvarasse. On ju ka ansambel Propeller oma laulusõnades öelnud: „Aeg on raha, aga raha mul ei ole, aega on, kuid alati jääb väheks.“ Laulu nimi, muide, on „Pankrott“.

Uuringud näitavad, et inimesed küll mõtlevad tulevikule, kuid sellest esimesest sammust jääb vajaka. Tegime eelmisel aastal Eesti elanikkonna seas uuringu, mis näitas, et 47% arvab, et tuleviku kindlustamine on neile väga oluline. 10% tunnistab, et on piisavalt mõelnud oma pensionipõlve kindlustamisele. Samas, vaid 4% hinnangul on neil piisavalt säästusid, et tulevikus toime tulla.

Ühest vastust, palju keegi tulevikus pensioni saama hakkab, pole. Inimeste soovid ja võimalused on erinevad. Kuid reality check tasub siiski enda jaoks läbi teha, miks mitte juba täna. Kas tulevik on kindel ja sinu kontrolli all? Kui ei, siis mida saab selle jaoks ära teha?