Pensioniraha investeeritakse otse järjest vähem

 (2)
Börs
borsafp5AFP/Scanpix

Kohustuslikes pensionifondides domineerivad üha rohkem võlakirja- ja aktsiafondid, mille nimed ei ütle võhikule nende sisu kohta suurt midagi. Väheste eranditena torkavad silma Venemaad ja Baltimaid eelistav LHV ning Swedbanki Itaalia-lembus.

Kui veel mullu leidus nii mõnegi pensionifondi portfellis nn Euroopa “sigade” ehk võlakriisis PIIGS- riikide (Portugal, Iirimaa, Itaalia, Kreeka ja Hispaania) võlakirju, siis nüüd enam peaaegu mitte, kirjutab Äripäev.

“Et eurotsooni valitsusvõlakirjade varaklass tervikuna ei esinda meie jaoks enam riskivaba varaklassi, eristasime sealsete võlakirjade jaoks baasturud ja problemaatilise perifeeria,” sõnas Swedbanki pensionifondide fondijuht Katrin Rahe. Olulisemate riskivabade baasturgude sekka kuulub lisaks Saksamaale ja Prantsusmaale üllatusena ka Itaalia. Kui eelmise aasta lõpus oli Swedbanki konservatiivseimas K1 fondis Itaalia võlakirju ligi 5% fondi mahust, siis tänavu märtsi lõpus juba üle 12%. “Itaalia eelarvepositsioon on märgatavalt paremas seisus võrreldes perifeeriaga ja ka pangandussektor on tugev ning hästi kapitaliseeritud,” põhjendas Rahe.

Mullu oli Swedbankil ka PIIGSi teiste riikide võlakirju, kuid veebruariks oli nendega lõpp. Riiklikest võlakirjadest torkas mitme pensionifondi portfellis silma panustamine Leedu võlakirjadesse.

Kõige fondilembesemad on SEB ja Nordea pensionifondid, lisaks ka Swedbank ja Sampo. “Jah, tõepoolest eelistame fondiinvesteeringuid,” ütles SEB Varahalduse juhatuse liige Sven Kunsing. “Usume, et fondide kasutamine on paari aasta perspektiivis kasvav trend.”

Väheste eranditena torkavad silma Venemaad ja Baltimaid eelistav LHV ning Swedbanki Itaalia-lembus. LHV kõik pensionifondid sisaldavad otseinvesteeringuid Venemaale, näiteks Gazpromi, Sberbanki, Peterburi ja Moskva panga, Sistema ja Lukoil ADRi võlakirjadesse või aktsiatesse.