Kuna peamiselt Eesti turule keskendunud kinnisvarafond tegi suurema osa oma investeeringuid kinnisvarabuumi harjal 2005.-2006. aastal ning kasutas lisaks osakuomanike paigutatud 370 miljonile kroonile ka umbes sama suurt laenuvõimendust, siis sõltub pensionikogujate ning teiste investorite saatus sellest, kui palju jääb fondil pärast osakuomanikule laenude tagasimaksmist üldse raha järele.

Fondi projektide suurimad võlausaldajad on Svenska Handelsbanken ja Nordea Bank Finland, aga laenuraha on mängus ka Swedbankil, SEB-l ja Danske Bankil, kirjutab
.

Kinnisvarafondi üks suuremaid omanikke SEB Progressiivne Pensionifond oli esimese poolaasta lõpuks investeeringu väärtust 45% alla hinnanud (68 miljonilt 38 miljonile). “Meie antud hindamisväärtus kajastab meie jaoks täpsemalt fondi osaku väärtust,” kommenteeris allahindlust SEB Progressiivse Pensionifondi juht Vahur Madisson. “Fondi hetkeseis annab alust muretsemiseks, samamoodi nagu kõik teised investeeringud Baltimaades.”

Panga pensionifondide fondijuhi Jelena Fedotova sõnul on nad investeeringu hindamisel arvestanud Gildi hinnangut. “Võrreldes tipuga on meie investeeringu väärtus selles fondis vähenenud pea 60% võrra,” möönis aga Fedotova.

“Ostsime suure osa EEREIFi fondi osakutest järelturult oluliselt alla turuhinna ja seda ajal, kui majandusel läks hästi ja keegi osanud nii ulatuslikku kinnisvara hindade kukkumist ette näha,” rääkis Fedotova. Ta nentis, et pangas ollakse teadlikud, et fondi portfellis on objekte, mille rendivoog ja majanduslik seis ei ole praegu just parimas olukorras, ent umbes nelja aasta jooksul, mis on jäänud fondi lõpuni, võib olukord siiski palju muutuda.