Mihkelsoni sõnul toovad planeeritavad seadusemuudatused MTA-le kaasa mahukate infosüsteemi arendustööde vajaduse, millega kaasnevad suured kulud.

Samuti toob ta välja, et praeguses eelnõus jääb selgusetuks mitu residentsusega seotud punkti. Mihkelson märgib, et praktikas esineb üha enam olukordi, kus inimese residentsus muutub II sambasse maksete tegemise ajal või inimene on mitteresident II sambast väljamaksete saamise ajaks.

„Kooskõlastamiseks esitatud eelnõu kohaselt antakse isikule 18-aastaseks saamisel võimalus pensioni II sambaga mitte liituda teavitades sellest registripidajat. Mitteresidendil, kes muutub residendiks, sellist võimalust eelnõust ei nähtu. See tähendab, et tema töötasult hakatakse võtma automaatselt 2% pensioni II sambasse ja see kestab seni kui tal tekib võimalus mittetasumise avalduse esitamiseks," märgib ta.

„Paljud välismaalased ei soovi olla liitunud Eesti II sambaga, st et pärast automaatset liitumist esitavad nad raha välja võtmise avalduse. Esitatud eelnõust ei selgu, et kui talle kohalduvad avalduse makse tasumise/mittetasumise kohta esitamise üldised reeglid, siis kas ta peab ligikaudu 3 kuud tasuma makset pensioni II sambasse seni kuni saab esitada mittetasumise avalduse. Vältimaks tarbetu halduskoormuse tekitamist oleks MTA hinnangul mõistlik sätestada eelnõus ka nende jaoks pensioni II sambasse mittetasumise lahendus nt etteteavituse kaudu."

Mihkelson lisab, et eelnõus jääb ebaselgeks ka Euroopa Liidu institutsioonide pensioniskeemist raha ülekandmise osa, st kas juba praegu Euroopas olevate vahendite kandmine I sambasse toimub ilma ülemineku perioodita. „Samuti tuleks eelnõus täpsustada asjaolu, et kui inimene juba kandis enne seda reformi jõustumist oma II samba raha Euroopasse ning pärast reformi jõustumist raha laekub tagasi Eestisse, siis kas kogusumma läheb I sambasse. Tegemist on praktikas aset leidvate juhtumitega, mistõttu tuleks eelnõus selgelt sätestada ka nimetatud olukordadele kohalduvad regulatsioonid," märgib ta.