Pensionisammaste eesmärk ei ole muutunud. II samba eesmärk on endiselt suunata töötavate inimeste palgast osa raha nende personaalseks pensioniks. Nii on inimestel lisaks riiklikule I sambale ka enda kogutud täiendav pension. III samba eesmärk on pakkuda inimestele võimalust kindlustada oma vanaduspõlve veelgi paremini lisaks I-le ja II-le sambale, tehes talle sobival ajal ja mahus lisasissemakseid. Küll on aga ajas oluliselt muutunud II samba fondide investeerimisstrateegiad ja tasud.
Mis on tasudes muutunud?
Algselt olid II samba fondidel nii sisenemis-, kui väljumistasud. Nüüd on need kõigil II samba fondidel juba mitmed aastad 0%. Aja jooksul on fondide valitsemistasud oluliselt vähenenud ja see on toimunud tänu fondides olevate varade kasvule - suurem maht annab võimaluse odavamalt majandada ja see on kogujatele igati kasulik. Väiksemad tasud tähendavad ju seda, et tootlusest suurem osa jääb investorile. Näiteks meie populaarseima fondi K60 jooksvad tasud on 0,7% aastas (sh valitsemistasu 0,54%). Aastal 2002, kui fond kandis nime K3, oli valitsemistasu 1,59% aastas ning igakuisest sissemaksest läks 1,5% sisenemistasuks.
Mis on muutunud fondide sisus?
Aastal 2002 oli võimalik valida vaid 3 erineva strateegiaga pensionifondi vahel: kuni 50% aktsiaid, kuni 25% aktsiad ja 0% aktsiaid. 2010. aastast alates tekkis võimalus investeerida aktsiatesse juba kuni 75%. Eelmise aasta sügisel jõudsime aga nii kaugele, et lõpuks on ka Eestis lubatud II samba pensionifondidel kogu vara aktsiatesse investeerida. Ka kõige konservatiivsemad pensionifondid, mis enne võisid vaid võlakirjade poole vaadata, võivad täna kuni 10% aktsiaid sisaldada. Just 2019. aasta muudatus annab pikaajalisele kogumisele - nagu on seda pensioniks kogumine - võimaluse teenida tulevasele pensionärile senisemast paremat tootlust ja seda väiksemate tasudega. Seega igati head võimalused kogujatele.
Huvitav fakt!
Huvitava faktina võib välja tuua, et Eesti kolmest pensionisambast viimasena ei loodud mitte III sammast, vaid hoopis II sammas. I sammas ehk riiklik pension oli olemas, selle kõrvale loodi juba eelmisel aastatuhandel, 1998. aastal, vabatahtlikkuse alusel toimiv säästmislahendus pensioniks ehk tulumaksusoodustusega III sammas. Kohustuslik kogumispension ehk II sammas läks käima alles 1. juulil 2002. aastal, kui jõustusid kogumispensionide seaduse sätted. Liitumisavaldusi II sambaga liitumiseks hakati vastu võtma alates maikuust 2002 ja teine liitumisvoor kestis 2002. aasta oktoobri lõpuni, kus kõige populaarsemateks osutusid toonase Hansapanga fondid ja eriti just K3 (tänane K60), mis on tänaseni Eesti kõige suurema varade mahu ja kogujate arvuga II samba fond.