Pensionisambad said täisealiseks — mis on selle aja jooksul vanaduspõlve kindlustamises muutunud?

 (35)
Pensionisambad
PensionisambadFoto: Oliver Tsupsman

Kogumispensioniga ehk II sambaga liitumine algas 2002. aasta maikuus. Esimese paari päevaga liitus II sambaga 140 inimest. Täna koguvad Eestis kogumispensionit ligi 700 000 inimest ja varade maht II sambas on ligi 4,9 miljardit eurot. Mis on selle 18 aasta jooksul muutunud?

Pensionisammaste eesmärk ei ole muutunud. II samba eesmärk on endiselt suunata töötavate inimeste palgast osa raha nende personaalseks pensioniks. Nii on inimestel lisaks riiklikule I sambale ka enda kogutud täiendav pension. III samba eesmärk on pakkuda inimestele võimalust kindlustada oma vanaduspõlve veelgi paremini lisaks I-le ja II-le sambale, tehes talle sobival ajal ja mahus lisasissemakseid. Küll on aga ajas oluliselt muutunud II samba fondide investeerimisstrateegiad ja tasud.

Mis on tasudes muutunud?

Algselt olid II samba fondidel nii sisenemis-, kui väljumistasud. Nüüd on need kõigil II samba fondidel juba mitmed aastad 0%. Aja jooksul on fondide valitsemistasud oluliselt vähenenud ja see on toimunud tänu fondides olevate varade kasvule - suurem maht annab võimaluse odavamalt majandada ja see on kogujatele igati kasulik. Väiksemad tasud tähendavad ju seda, et tootlusest suurem osa jääb investorile. Näiteks meie populaarseima fondi K60 jooksvad tasud on 0,7% aastas (sh valitsemistasu 0,54%). Aastal 2002, kui fond kandis nime K3, oli valitsemistasu 1,59% aastas ning igakuisest sissemaksest läks 1,5% sisenemistasuks.

Seotud lood:

Mis on muutunud fondide sisus?

Aastal 2002 oli võimalik valida vaid 3 erineva strateegiaga pensionifondi vahel: kuni 50% aktsiaid, kuni 25% aktsiad ja 0% aktsiaid. 2010. aastast alates tekkis võimalus investeerida aktsiatesse juba kuni 75%. Eelmise aasta sügisel jõudsime aga nii kaugele, et lõpuks on ka Eestis lubatud II samba pensionifondidel kogu vara aktsiatesse investeerida. Ka kõige konservatiivsemad pensionifondid, mis enne võisid vaid võlakirjade poole vaadata, võivad täna kuni 10% aktsiaid sisaldada. Just 2019. aasta muudatus annab pikaajalisele kogumisele - nagu on seda pensioniks kogumine - võimaluse teenida tulevasele pensionärile senisemast paremat tootlust ja seda väiksemate tasudega. Seega igati head võimalused kogujatele.

Huvitav fakt!

Huvitava faktina võib välja tuua, et Eesti kolmest pensionisambast viimasena ei loodud mitte III sammast, vaid hoopis II sammas. I sammas ehk riiklik pension oli olemas, selle kõrvale loodi juba eelmisel aastatuhandel, 1998. aastal, vabatahtlikkuse alusel toimiv säästmislahendus pensioniks ehk tulumaksusoodustusega III sammas. Kohustuslik kogumispension ehk II sammas läks käima alles 1. juulil 2002. aastal, kui jõustusid kogumispensionide seaduse sätted. Liitumisavaldusi II sambaga liitumiseks hakati vastu võtma alates maikuust 2002 ja teine liitumisvoor kestis 2002. aasta oktoobri lõpuni, kus kõige populaarsemateks osutusid toonase Hansapanga fondid ja eriti just K3 (tänane K60), mis on tänaseni Eesti kõige suurema varade mahu ja kogujate arvuga II samba fond.

Kolm mõtet

Tasub meeles pidada, et esimeses sambas ehk riiklikus vanaduspensionis on solidaarsus väga suur. See tähendab, et inimese sissetulek ei mõjuta tema riiklikku pensionit nii palju nagu tema teist sammast. Teise sambasse lisatav riigipoolne 4% tuleb küll inimese I samba arvelt, kuid see mõjutab I samba vähenemist oluliselt vähem, kui seda on personaalsesse II sambasse minev osa. Kuigi täna II sambast väljamakseid saavad inimesed ei ole veel jõudnud koguda väga suuri summasid, on aga I ja II sambast saadavad summad keskmiselt mõnevõrra suuremad, kui ainult vanaduspensioni saajatel. Seega saame väita, et II sammas võimaldab suure tõenäosusega saada rohkem pensionit. Mida suurem on inimese sissetulek, seda rohkem on tal võimalus II sambasse panustada ning kogutuga pensionipõlves arvestada.

II sammas on sageli inimeste esimene investeering, kuna kogumine algab tööle asumisega ja kestab keskmiselt 40 aastat. Sageli küll ei teadvustata, et tegemist on investeeringuga, mille väärtus ajas alati ei pruugi kasvada, vaid võib esineda ka langusperioode nagu majanduses ikka. Pika kogumisperioodi juures ei tasu langusperioode karta, vaid nendest võib isegi võita ja muretult esimesed paarkümmend kogumisaastat olla kõige äkilisemates pensionifondides. Küll aga pensioniea saabudes tasub hoogu maha võtta ja jätkata natuke rahulikumas pensionifondis ning jõuda vahetult enne kauaoodatud pensioniiga juba kõige konservatiivsemasse fondi, sest siis pole enam aega riskida ja oodata, millal võimaliku languse järel toimub taastumine ja kasv. Nagu investeerimisel ikka kehtib ka II samba puhul reegel - mida kauem kogud, seda rohkem võib parema tootluse saamiseks riskida.

Seega II samba fondi tasub vahetada vaid siis, kui selle investeerimisstrateegia ei vasta koguja vanusele - emotsionaalsed vahetusotsused sageli oodatud kasu ei too. Tasub kindlasti endale Eesti pensionisüsteem selgeks teha ning aru saada, miks mõeldi välja meil kolmesambaline pensionisüsteem ning uurida ja vaadata, kas on tehtud enda poolt maksimum pensionipõlve kindlustamiseks.