Maikuu hakul, kui tema eelkäija, 58-aastane Steve Reinemund sellest kohast loobub, saab ta ka PepsiCo juhatuse esimehe tiitli.

“Tema võimed ja taiplikkus on PepsiCot oluliselt muutnud,” hindas Nooyi varasemat tegevust Deutsche Bank North America analüütik Marc Greenberg ajakirjale Business Week. “Ta on enamikust teistest parem ja teistsugune.”

“Kui sa oled naine ning välismaal sündinud, pead olema targem kui keegi teine,” leiab Nooyi ise. Viis aastat maailma suuruselt neljanda joogi- ja toiduainekontserni finantspoolt juhtinud Nooyi on PepsiCo 41-aastase ajaloo – enne Frito Layga liitumist kandis ettevõte nime Pepsi Cola Company – viies tegevjuht. Ettevõtte menukaimate kaubamärkide sekka kuuluvad näksid Fritos ja Lay’s, spordijook Gatorade, Tropicana mahlad, Quakeri hommikusöögid ja teadagi Pepsi-Cola. Kokku kuulub ettevõttele 17 brändi, mille aastakäive ületab miljard dollarit.

Just Nooyi mõjul võttis PepsiCo ette mitu julgemat sammu, mida peetakse firma praeguse edu aluseks. Üks neist oli mahlatootja Tropicana soetamine 1998. aastal, teine aga toiduainekontserni Quaker Oats, millele kuulus ka spordijook Gatorade, napsamine vesise suuga pealt vaatava Coca-Cola juhtkonna nina eest kolm aastat hiljem. Mõlemal tehingul on olnud oluline roll PepsiCo tegevuse mitmekesistamisel – tänu neile ei sõltu firma käive enam paigaltammuvast karastusjoogiturust.

Loobuti kiirtoidust

Lisaks mõjutas Nooyi PepsiCot 1997. aastal loobuma kiirtoidukettidest – tollal kuulusid ettevõttele sellisedki kaubamärgid nagu KFC, Pizza Hut ja Taco Bell. Need eraldati teise kontserni, mis seejärel müüdi ja tegutseb nüüd iseseisvalt nime Yum! Brands all. Nooyi meelest need lihtsalt ei sobinud PepsiCo profiiliga. “Ta veenis mind selles ja täitis määravat rolli kõigi tehingute juures, mis me sooritasime,” ütleb PepsiCo selleaegne juht Roger Enrico, kellele jättis sügava mulje Nooyi võime “näha silmapiirist kaugemale”.

Need sammud aitasid PepsiCol tunamullu esmakordselt kasvada oma põlisest rivaalist Coca-Colast turuväärtuselt suuremaks. Kui koolajookide turg tammub paigal, siis kasvab hoogsalt n-ö tervisetoitude sektor, kuhu kuuluvad mahlad Tropicana, Quaker Oatsi hommikusöögid ja Gatorade.

Quaker Oatsi ülevõtmist kavandas 15,8 miljardi dollariga 2000. aastal ka Coca-Cola. Tehingule pani aga käe ette Coca-Cola suurim aktsionär, kuulus Warren Buffett, kes kartis, et tehing lahjendanuks firma aktsiate väärtust. Nüüd on ta pidanud hambaid kiristades jälgima, kuidas karastusjookidele keskendunud Coca-Cola aktsia hind teeb vähikäiku, PepsiCo oma aga pürib kõrgustesse.

Analüütikud uuelt juhilt varasemaga võrreldes midagi ootamatut ei eelda. “Nooyi ja Reinemund on juba viis aastat olnud nagu sukk ja saabas,” arvab uuringufirma Stifel Nicolaus joogianalüütik Mark Swartzberg, kelle hinnangul jätkab Nooyi PepsiCo strateegiat, mis seisneb ettevõtte kasvatamises teiste firmade ülevõtmise teel, iseäranis näkside tootekategoorias.

Nooyi on terava keelega

PepsiCo on juba aastaid tuntud pika juhtkonnapingi ja hästi kavandatud juhivahetuste poolest. Hoolikalt läbimõeldud käilakujuvahetused on nüüdsel ajal suurfirmades üpris haruldaseks jäänud, kommenteeris Rice’i ülikooli juhivahetuse asjatundja Margarethe Wiersma Briti majanduslehele The Economist. Investorite surve all vallandavad juhatused tegevjuhte praktiliselt üleöö, mistõttu aina sagedamini tuuakse uus liider mujalt sisse või edutatakse kedagi, kellest seda oodatagi ei oskaks – nagu ravimitootja Pfizer, mida juhib möödunud augustist Jeffrey Kindler, kes varem oli kontserni juriidiline nõustaja.

PepsiCo juhikasvatuspoliitika kannab aga vilja. Seda tunnistavad teisedki firmad, kes PepsiCo töötajaid üles ostavad. Nii on PepsiCos üles kasvanud lisaks Nooyile veel kaks tegevjuhi rollini jõudnud naist: tarbekaubatootja Sara Lee liider Brenda Barnes ja toiduainekontserni Kraft tüüri hoidev Irene Rosenfeld.

Küll aga erinevad Nooyi ja Reinemund iseloomult nagu öö ja päev. Reinemund – kes kuulu järgi käib konverentsidel vaid tingimusel, et ta ei peaks esinema – eelistab püsida varjus ja lasta sõnade asemel kõnelda tegudel. Mõnevõrra selgitab seda ka aeg, millal ta ametisse astus. 2001. aastaks olid nii mõndagi möödunud kümnendil eelistatud ja ülistatud laia joonega liidri juhitavat ettevõtet tabanud majandusraskused. Nooyi aga laulis teismelisena tüdrukute rokkbändis ja astub aeg-ajalt üles karaokelaval. Tähelepanu püüab mõnikord ka ta riietus – pidulikele üritustele ilmub ta sageli India traditsioonilises saris.

Nooyi terav keel on firmale peavalugi valmistanud. Ülemöödunud maikuus pidi ettevõte selgitama tema märkusi Columbia ülikooli lõpuaktusel, kus ta võrdles USA-d “pika keskmise sõrmega”.

PepsiCol on naisterahva juhitud firmade seas suurim turuväärtus. Tõsi, kaks – põllumajandussaaduste töötleja Archer Daniels Midland (Patricia Woertz) ja Kraft (Rosenfeld) – ületavad seda veidi käibelt. Kokku on naised 11 Fortune 500 nimekirja kuuluva poole tuhande suurema USA firma eesotsas. Seegi väike hulk on tegelikult rekordiliselt suur – kuraditosina aasta eest, mil Nooyi PepsiCosse tuli, polnud neid ühtegi.

Indiast USA ärimaailma tippu

•• Nooyi on sündinud Chennais (varasem Madras). Bakalaureusekraadi sai ta Madrase Christian College’ist, seejärel ärijuhtimise magistrikraadi Calcuttas paiknevast Indian Institute of Managementist. USA-sse tuli ta 23-aastaselt, kui pääses õppima Yale’i ülikooli, taas ärijuhtimist.

•• Pärast Yale’i lõpetamist töötas ta Boston Consulting Groupis, seejärel ABB-s, mis tollal kandis veel Asea Brown Boveri nime. Seal oli tema täita strateegia, planeerimise ja strateegilise turunduse eest vastutava vanema asepresidendi koht. Järgnes töö Motorola ettevõtte strateegia ja planeerimise valdkonna asepresidendina, kust ta 1994. aastal lahkus PepsiCosse. Ka karastusjoogitootja juures oli tema osaks algselt strateegiline planeerimine. Alates 2001. aastast töötas Nooyi firma presidendi ja finantsjuhina.

•• Nooyi kuulub ka Motorola, New Yorgi föderaalreservi ja New Yorgis asuva Lincoln Center for the Performing Artsi juhatustesse. Ta on abielus ja kasvatab kahte tütart.