Perede varade väärtus ületas nende laenukohustusi
Eraisikute finantsvarad nagu näiteks hoiused, pensionifondid ja muud finantsinvesteeringud kasvavad endiselt kõigis Balti riikides, kusjuures 2013. aasta esimesel poolel oli suurim (4,9 protsenti) aastakasv Eestis, kuid Leedus kasvasid eraisikute finantsvarad tagasihoidlikumalt, vaid 0,7 protsenti. Samal ajal eraisikute laenuportfell vähenes aastases võrdluses, kuid Eestis on laenuportfell tänaseks väikesele kasvule pööranud, Leedus on vähenemine peaaegu peatunud ning Lätis väheneb endiselt, teatas SEB.
“Finantsvarade kasv on tingitud üldisest sissetulekute kasvust ja säästuvõime paranemisest, kuid riikidevahelisi erinevusi põhjustavad iga riigi majanduskeskkonna eripärad – perede tulevikuootused Leedus on märgatavalt paranenud, mistõttu säästetakse tulevikuks vähem kui näiteks Eestis, kus tunnetatakse endiselt vajadust rahapuhvrit koguda. Lätis on seoses euro kasutuselevõtmisega märgatav hulk seni väljaspool panku hoitud vahenditest toodud pangahoiustele,” selgitas SEB Leedu kodumajapidamiste ekspert Julita Varanauskiene.
Võrreldes laenude ja finantsvarade suhtega 2008. aastal on perede finantsseis märgatavalt muutunud – 2008. aastal ületasid Eestis eralaenud varasid 1,6 ja Lätis 1,8 korda. Täna on Eestis laene 96 ja Lätis 94 protsenti varade mahust.
Vaid Leedu on kogu aeg säilitanud varade- kohustuste tasakaalu ja hetkel moodustavad Leedus eraisikute laenud finantsvaradest vaid ligikaudu 70 protsenti. Euroopa Liidus ületavad perede finantsvarad kohustusi keskmiselt kahekordselt.
„Balti, sealhulgas Eesti perede majanduslik olukord on hetkel parem kui paljudel eelmistel aastatel ja oodata on finantspuhvri kasvu jätku,” kommenteeris SEB eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas.
