Perfektsuse ihaleja peab süüvima plaadimaailma valitsevaisse detailidesse
Keraamiliste plaatide seast sobivaima leidmine on tihtipeale aeganõudev ja keeruline, sest plaatide valik salongides on tohutu.
Esmalt uuri plaadi tehnilisi omadusi, et õige plaat saaks õigesse ruumi. Esikus ja tuulekojas soovitan kasutada karedama pinnaga plaate, et vältida libisemist. Samas ei peaks need olema nii karedad kui duširuumis, sest väga karedate plaatide hooldamine on keerulisem.
Värvivaliku puhul on kasulik teada, et tumedad toonid muudavad ruumi väiksemaks, heledad aga suuremaks. Plaadi mõõdu valikul lähtu ruumi suurusest: mida suurem ja avaram on ruum, seda paremad on suuremõõtmelised plaadid, kui aga on väiksem ja sopilisem tuba, vali väiksemad plaadid.
GaraaÏi vali suuremat koormust taluvad plaadid. Eelista halle, pruune või rohelisi toone, lisaks kergelt säbrulise mustriga plaate, mis ei reeda kergesti mustust.
Värvitoonid ja mõõdud
Kui plaate valida kataloogipildi või ühe näidise põhjal, arvesta sellega, et näidiste toonid võivad partiide lõikes kergelt varieeruda. See on tingitud looduslike materjalide töötlemisel tekkivatest vältimatutest muutustest. Toonierinevust partiide kaupa esineb kõikidel materjalidel, nii tapeedi, kanga, parketi kui ka vaipkatte puhul. Vältimaks silmatorkavaid toonierinevusi, tasub vajalik plaadikogus soetada väikese varuga. See on abiks ka juhul, kui kunagi hiljem on tarvis mõni plaat välja vahetada.
Kataloogides on kirjas plaatide moodulmõõdud (standard- ja nominaalmõõdud), mis tulenevad materjalide tootmise eripärast. Näiteks glasuurplaadi moodulmõõt 200 x 200 mm lubab mõõdukõikumiseks +/– 0,5–1% ehk siis +/– 1–2 mm.
Kui kombineerida sinist ja valget plaati, võib tekkida olukord, kus sinise plaadi mõõt on 199 x 199 mm, valgel aga 201 x 201 mm. Seepärast tasub enne plaatide, liistude ja dekooride paigaldamist tooted põrandale laduda, et selgitada välja vuugi mõõt: kas kaks, kolm, neli millimeetrit või enamgi veel.
Paigaldamine
Parima tulemuse nimel võiks paigaldaja võtta plaate üheaegselt mitmest karbist, et sel moel segada omavahel vähemalt kahe kuni kolme karbi sisu. See hajutab toonierinevustest tekkivaid kontraste.
Võiks kasutada vähemalt kahe- kuni kolmemillimeetrist vuugivahet, mis laseb paigaldussegul plaatide servades paremini haakuda.
Eriti tähelepanelik ole lateksit ja epoksüüdvaike sisaldavate, kontrastse värviga segude korral, sest tume vuugisegu võib heleda plaadi peale sattudes plaadi jäädavalt rikkuda või selle äärest tumedamaks muuta. Tume paigaldussegu võib läbi heleda plaadi kumades muuta plaadi värvitooni. Paigaldaja võiks tulemuste kontrolliks teha mõne plaadiga prooviala.
Plaadi valikul vaata:
•• Kasutusala –
kas plaat on mõeldud sise- või välistingimustesse, kas see on külmakindel.
•• Kasutuskohta
Põrandaplaate võib panna ka seinale, seinaplaate põrandale aga mitte, sest need pole kõndimiseks piisavalt tugevad.
•• Kasutuskoormust –
kas tegu on kodu- või ühiskondlike ruumidega;
•• Mehaanilisi omadusi –
pinna tugevust (PEI, MOHS); vastupidavust keemilistele ühenditele;
pleekimiskindlust;
tule- ja libisemiskindlust (DIN-meetod: A/B/C -skaalal kodu tingimustes n-ö paljajalu ning R9/R10/R11/R12/R13-skaalal ühiskondlikes ruumides jalanõudega liikumisel).
•• Plaadi tüüpi
glasuur-, täismass-, klinker-, klaasmosaiik- või klaasplaat, naturaalne kivi jne.
Jälgi, kas on vaja dekoore, liiste, eridetaile.
•• Arvesta, et mida väiksemad on põrandaplaadid, seda tihedam on vuugistik ja seda vähem libe on põrand. Vuugitooni valides arvesta, et vuugid määrduvad. Tumeda vuugi puhul pole seda näha.
•• Tumedal plaadil jäävad kõik pritsmed näha.
•• Tumedad toonid muudavad ruumi väiksemaks, heledad loovad aga avarama mulje.
