Eestis kujundab töötajate kaudu leviv info ettevõtte mainet kindlasti rohkem kui suurtes riikides. Seetõttu kasvab vajadus läbimõeldud ja teadlikult kujundatud sisekommunikatsiooni järele.
Häid töötajaid leitakse praegu tihti olemasolevate töötajate ja nende tuttavate kaudu ning ettevõtted peavad mõtlema sellele, millist mainet nad oma töötajate silmade läbi endast kujundada soovivad.
Oma olemuselt on sise- ja välisturundus ning -kommunikatsioon üsnagi sarnased. Kui teatud põhimõtted toimivad oma klientide peal, siis peavad need toimima ka välisklientide peal, sest kõik on inimesed. Järelikult tuleb sisekommunikatsiooni kujundada nii, et nii sise- kui ka välisklienti koheldaks samadest põhimõtetest lähtuvalt.
Kui välisturunduses toetume argumentidele, siis peame seda põhimõtet rakendama ka sisekommunikatsioonis. Rõhutades emotsioonide olulisust välisturunduses, võiks samamoodi teha ka siseklientide puhul.
Organisatsioonisisest kommunikatsiooniprotsessi kavandades on oluline meeles pidada, et suhtlemises osaleb alati kaks poolt – saatja, kes annab sõnumi edasi, ja vastuvõtja, kellele see sõnum on mõeldud. Vastuvõtja võib aga sõnumist teisiti aru saada.
Nii palju kui on vastuvõtjaid, võib olla ka erinevaid tõlgendusi. Seepärast on otstarbekas läbi mõelda, kuidas sõnumit edukalt edastada: mõelda, mida öelda tahetakse; rääkida lihtsas, selges ja korrektses keeles; kuulata ja panna tähele vastureaktsioone; küsida tagasisidet ja oma mõtet korrata.
Usaldusväärsus
Sõnumi vastuvõtjale on oluline, et edastaja oleks usaldusväärne ja autoriteetne. Siinkohal mängivad tähtsat rolli sõnumi edastaja ühiskondlik positsioon, tuntus ja eksperdistaatus.
Kuulajale ja lugejale on oluline ka see, et inimene oleks temaga sarnane. Turundus- ja kommunikatsioonispetsialist M. Earls on tõdenud, et inimesed ei taha eristuda, inimeste käitumine peegeldab teiste inimeste käitumist. Seega – püüdes mõjuda auditooriumiga sarnaselt, seda nii kõnes kui ka kirjas, võime saavutada soovitud tulemusi isegi siis, kui meie argumendid on vastuvõtjaile ebaselged.
Tähtsusetum ei ole väline imago, mis võib usaldusväärsust toetada või hoopis vähendada. Verbaalse sõnumi edastamise puhul on oluline jälgida lisaks edastatavale infole ka oma riietust ja kehakeelt – vaba ja enesekindel olek võib kuulaja jaoks üles kaaluda ka nõrgad argumendid.
Organisatsioonides saavutame tulemusi enamasti meeskondadena, seepärast on lisaks iga töötajani jõudmisele oluline levitada teadmist, et koos oleme tugevad ja ühisesse eesmärki uskudes saavutame edu.
www.pare.ee
Artiklis on refereeritud Tallinna ülikooli kommunikatsiooniainete lektori Katrin Aava ja Sampo panga turundusdirektori Ranno Pajuri PARE klubi ettekandeid.
