Pertelsoni ohver: Indrek uskus viimase hetkeni õnnelikku lõppu

 (62)
Pertelsoni ohver: Indrek uskus viimase hetkeni õnnelikku lõppu.
Foto: Vallo Kruuser

AS Eesti Talleksi üks omanikest Peeter Värnik andis täna Harju maakohtus selgitusi seoses Haabersti Perespordikeskuse, paremini tuntud kui spordiklubi Arigato omanikettevõtte esindaja. Värniku sõnul ei adunud Pertelson reaalsust ning lootis kuni lõpuni, et Arigato õnnestub pankrotist päästa.

Kahetunnise ristküsitluse all selgus, et  Värnikule paadunud optimistina meelde jäänud perespordikeskuse juhatuse liige Pertelson jättis Eesti Talleksi ehk spordiklubi omanikud korduvalt infosulgu või andis suuremahuliste kulutuste tegemisest või kohustuste võtmisest nõukogule alles tagantjärele teada.

Peaasjalikult puudutasid need otsuseid, mida nõukogu poleks Värniku sõnul ealeski kinnitanud. Värniku sõnul oli Pertelsonil spordiklubi juhatuses kindlasti suurem mõju kui ülejäänud juhatuse liikmetel. Pertelson otsustas, korraldas, suunas.. "Terve selle projekti ideestik pärines Pertelsonilt, raha spordiklubi rajamiseks tuli lihtsustatult öeldes Eesti Talleksilt," selgitas Värnik.

Pertelson püüdis korduvalt Eesti Talleksi omanikele jaapanipärase spordiklubi mõtet "maha müüa", kuid alles pärast seda, kui kinnisvaraekspert Hannes Kuhlbach aitas sportlasel pealtnäha vettpidava äriplaani koostada, võtsid Andres Sarri ja Peeter Värnik džuudoka jutule.

Seotud lood:

Värniku sõnul said omanikud spordiklubi probleemidele hilinemisega jaole, sest Pertelsonilt ei laekunud regulaarselt majandustegevuse aruandeid. Seetõttu polnudki Eesti Talleksi omanikel Andres Sarril ja Peeter Värnikul enne Arigato tõsistest majandusraskustest aimu, kui alles 2008. aasta veebruaris-märtsis.

Nimelt tuli 2008. aasta kevadtalvel ilmsiks, et Arigato on muutunud püsivalt maksejõuetuks. Spordiklubi omakapital oli langenud miinusesse ehk kohustused ületavad ettevõtte vara.

2007. aasta majandusaasta aruannet ei olnud audiitor just seetõttu nõus kinnitama, mispeale saatis juhatuse liige Margus Dintšenko Peeter Värnikule e-kirja ja palus Eesti Talleksi kui omaniku nõusolekut konverteerida varasemalt saadud laen omakapitaliks. "Me ei olnud sellega nõus, sest spordiklubi jätkusuutlikkuse huvides ei oleks see enam midagi muutnud. See olnuks mõttetu liigutus. Rahavoogu ei oleks see suurendanud," selgitas Värnik kohtus.

Pärast seda, kui omanikele sai selgeks, et Arigatost ei ole enam Pertelsoni juhtimisel asja - liiga vähe kliente, ülisuured kulutused -, kuna kunagise olümpiasangari lubadustel ja korduvalt esitatud üha uutel äriplaanidel on aina vähem seost reaalsusega, otsustasid omanikud alates 16. aprillist 2008 keelata Pertelsonil teha perespordikeskuse rahaga 10 000 kroonist suuremaid tehinguid. Sellest keelust Pertelson ei hoolinud, piirmäärast suuremad kulutused jätkusid.

"Pertelson lubas, et ostab perespordikeskuse Eesti Talleksilt ära ja maksab meile ühtlasi veel 3-5 miljonit krooni meie kulude katteks. Seda ei juhtunud. Seejärel otsis Pertelson aktiivselt uusi investoreid, kes võinuks Arigato meilt ära osta. Ta isegi leidis kaks võimalikku investorit. Üks neist pärines Moskvast, aga temaga me ühest kohtumisest kaugemale ei jõudnud. Teine, Kodumaja grupist, oli tollal märksa potentsiaalsem ostuhuviline, aga ka tema soovis investeerida ikkagi toimivasse spordiklubisse," annab Värnik mõista, et üleootuste kaua kestnud ehitustegevus ning üha lisanduvad ehitusarved oli üks suuremaid põhjusi, miks jaapanipärane spordiklubi juba eos, sisuliselt enne korralikult tööle hakkamist, majanduslikult kõrbes.

Põhimõtteliselt oleks Eesti Talleks ka juhul, kui Pertelson või mõni teine investor oleks Arigato ära ostnud, parasjagu palju kahju kandnud, kuid sel juhul oleks nn Pertelsoni doteerimine kiiremini lõppenud.

Eesti Talleks jäi Pertelsoni tegevuse(tuse) tõttu ilma 95-100 miljonist kroonist. 2008. aastal oli see Eesti Talleksi jaoks väga suur raha. Tol ajal oli Eesti Talleksi varade väärtus ligikaudu üks miljard krooni. Kui Sarri ja Värnik spordiklubi rahastama otsustasid hakata, teadsid nad, et peavad panustama alla 50 miljoni krooni.

Värnik rõhutab, et see on üsna haruldane, kui ettevõtte, mis pole veel õieti tegevust alustanudki - Arigato püüdiski raha hakata teenima alles 2008. aasta jaanuaris - omakapital muutub nii kiiresti negatiivseks. "Mul on väga raske öelda, kui palju selle spordiklubi rajamine lõpuks maksma läks. Ehitusarveid jäigi tulema...," nentis Värnik kohtus.

Loe veel

Kohtus tekkis väike elevus, kui Pertelsoni kaitsja, vandeadvokaat Aivar Pihlak pinnis Värnikut nõukogu koosolekute formaalse korraldamise teemal. Värniku sõnul pidasid Eesti Talleksi omanikud ka protokollimata kohtumistel nõu, mida peaks Arigato ja Pertelsoniga peale hakkama.

Sellest hakkas Pertelsoni kaitsja Pihlak kinni. "Kas on olemas ka mitteformaalseid nõukogu koosolekuid?" Pihlak ei jätnud jonni, sest tema meelest on antud kohtumenetluses oluline teada, kuidas ja millal otsustasid spordiklubi rahastajatest omanikud klubiga lõpparve teha ja pankrotiavaldusega liituda.

Kuna Pertelsoni juhitud spordiklubi ei teinud maksejõuetuse tekkimise järel kordagi katset pankrotiavaldust esitada, siis pidid omanikud ise selle tee ette võtma.

Kohtunik Katre Poljakova katkestas viimaks advokaat Pihlaku ponnistused. "Kaitsjal on õigus ju formuleerida isegi lolle küsimusi, eks ju!?" küsis Pihlak seepeale kohtunikult. Poljakova ei jäänud võlgu: "On!"

Vähe sellest, et spordiklubi ehitusarved jäidki Värniku sõnul laekuma, maksis Arigato palku ja muid arveid ka pärast maksejõuetuks muutumist edasi. "Kreeditoride abil," märkis Värnik kohtus.