Pervõi Baltiiski Kanal alustab Eesti uudistega
Turu-uuringufirma EMOR septembrikuistel andmetel oli PBK osatähtsus mitte-eestlaste seas 24,7 protsenti, eestlaste hulgas oli see näitaja 1,1 protsenti.
Alates järgmisest aastast kavatseb PBK-d esindav Telereklaami OÜ alustada Eesti vaatajatele siin toodetud venekeelsete uudiste edastamist. “Pärast “Vremjat” tuleks siis “Estonskoje Vremja”,” ütles PBK Eesti esinduse juht Margus Merimaa. “Saade toodetakse Eestis ja antakse eetrisse Lätist.”
Praegu lisatakse Lätist Eestisse suunatud kanalisse veel ka filme, kuna Venemaal tegutsev Pervõi Kanal ei või paljusid filme Balti riikides näidata. Originaalsaadetest on eetris “Tallinna uudised”.
PBK peaks maksma ka Eestis litsentsitasu
Merimaa hinnangul on juba praegu kolmandik kogu programmist originaaltoodang, eelkõige filmid. PBK-d vaatab pidevalt üle 90% vene keelt kõnelevatest inimestest ja sinna müüakse reklaami kuni 10% Eesti telereklaamituru mahust. “Kanal on ainuke, mille vahendusel on võimalik jõuda lähedale Eestis elavatele venelastele,” ütles Merimaa. “Seda võimalust on eriti agaralt ära kasutatud valimiste aegu.”
Nii TV3 juht Toomas Vara kui ka Kanal 2 juht Urmas Oru on seisukohal, et PBK peaks maksma Eestis litsentsitasu, kuna nad võtavad kohalikult reklaamiturult ära osa raha.
“Loomulikult peaks PBK tegutsema samadel alustel teiste kommertskanalitega, aga meie praegune seadusandlus seda hästi ei võimalda,” ütles Vara. “Praegu kehtiva ringhäälinguseaduse järgi neid Eestis maksma panna ei saa, sest PBK tegutseb Läti ringhäälinguloa alusel. Ka Eesti kaablioperaatorid ei vaja PBK näitamiseks eraldi luba, sest tegemist on PBK Lätis kokku pandud programmi muutusteta taasedastamisega.” Urmas Oru on seisukohal, et riik ei saa PBK ohjamisega hakkama. “Kuigi täna nad veel meile väga suurt konkurentsi ei paku,” lisab ta.
Kultuuriministeeriumi osakonnajuhataja Peeter Sookruus selgitab, et juriidiliselt ei saa kultuuriministeerium PBK töösse ja programmi sekkuda. “Nad tegutsevad Lätis välja antud rahvusvahelise ringhäälinguloa alusel, mis võimaldab neil saata oma signaal satelliidile, kust meie kaablioperaatorid selle alla võtavad,” ütles Sookruus. “Kuna Läti ja Eesti ringhäälinguseadused on veidi teistsugused, siis oleme Läti kolleegidega konsulteerinud ja nende hinnangul on PBK-ga kõik juriidiliselt korras.”
Reklaamiturul kolm kanalit
Eesti telereklaamiturult võtavad raha eelkõige kolm kanalit: TV3, Kanal 2 ja Pervõi Baltiiski Kanal. Eesti TV reklaamituru mahtu hinnatakse tänavu 230 miljoni kroonini. Hinnanguliselt peaks TV3 olema kasumis ja Kanal 2 jõudma ots otsaga kokku. PBK kohta on raske hinnangut anda, kuid tõenäoliselt on projekt suures kasumis. Eriti edukas peaks programm olema Lätis.
Probleemiks on saanud väljakuulutatud konkurents kahele üle-eestilisele ringhäälinguloale, mille alusel tegutsevad Kanal 2 ja TV3. On üsna selge, et mõlemad kanalid esitavad taotluse litsentsi pikendamiseks. Mõne allika hinnangul on oodata ka uusi tulijaid. Kuid kui Kanal 2 ja TV3 peavad oma litsentsi eest sel aastal maksma 15 miljonit krooni, siis PBK, kes osaleb reklaamiraha jaotamisel, ei maksa selle eest riigile tagasi sentigi.
Läti riigile peab PBK aastas maksma 20 000 latti (480 000 krooni) litsentsitasu. Uute litsentsidega on kavas ka litsentsitasu tõsta 25 miljoni kroonini aastas, mis loomulikult ei meeldi Kanal 2 ja TV3 praegustele juhtidele. Turult kaoks aastas ära veel 20 miljonit krooni. “Minu arust peaks PBK kas reklaamimüügi siin lõpetama või maksma ka Eesti riigieelarvesse mingi summa,” arvas Oru.
