Pessimistlik stsenaarium: Eesti firmad kaotaks energiahindade tõusul üle 600 miljoni euro

 (11)
Pessimistlik stsenaarium: Eesti firmad kaotaks energiahindade tõusul üle 600 miljoni euro
LHV

Uuringutefirma KPMG avalikustas täna statistilise uuringu energiahinna muutuste mõju teemal Balti riikide ettevõtetele, kust selgub, et Eesti ettevõtted kaotaksid pessimistliku stsenaariumi kohaselt tulukust enam kui 600 miljonit eurot.

KPMG uuring baseerub 2010. aasta puhaskasumi muutuste põhjal võttes arvesse EIU maailma kütusehinnaindekseid 2005-2016. Pessimistliku stsenaariumi kohal võeti arvesse kütusehinna tõusuprognoosi kõige kõrgem näit. Nende näitude kohaselt võeti stsenaariumi aluseks prognoos, et kütuse hind tõuseb 50 protsenti, soojusenergia hind 37 protsenti ja elektrienergia 21 protsenti.

Pessimistliku stsenaariumi kohaselt saaks kõige suurema "löögi" transpordisektor (- 204 miljonit eurot kasumit), kuid ka tööstus (-269 miljonit eurot kasumit) ja ehitus (-34 miljonit eurot kasumit).

Balti riikide energiamahukas majandus sõltub suurel määral imporditavast energiast ning energiahindade kõikumine suurendab Eesti, Läti ja Leedu ettevõtete majanduslikku haavatavust, näitab KPMG analüüs „Energiahinna muutuste mõju Balti ettevõtetele“.

Analüüsi tulemused näitavad, et Läti on energiahinna tõusu suhtes kõige tundlikum riik Baltikumis, kus põhistsenaariumi kohaselt kaotavad ettevõtted oma kasumeist 451 miljonit eurot, järgnevad Eesti 318 miljoni ning Leedu 283 miljonit euroga.

KPMG lähtus eri energialiike hõlmava analüüsi põhistsenaariumis eeldusest, et kütusehinnad tõusevad vahemikus 2011-2016 kokku 25, soojusenergia 19 ning elektrienergia 13 protsenti.

„KPMG analüüsi üheks peamiseks eesmärgiks oli tuua väljamajandussektorid, mida hinnatõus eriti ohustab ja kus juhtkonnad peaksid välja töötama tegevusplaani hinnatõusust tulenevate kuludega toime tulekuks. Kolmest Balti riigist mõjutab energiahindade tõus kõige enam Lätit ning suhteliselt vähem Eestit. Näiteks on tööstussektori rentaablus Eestis 4,5 korda kõrgem kui Lätis ja kaks korda kõrgem kui Leedus. Samas on energia tarbimise intensiivsus kõigi kolme riigi tööstussektoris sarnane, mis räägib sellest, et Eesti tööstussektor töötab märgatavalt efektiivsemalt kui teistes Balti riikides,“ ütles KPMG Baltics OÜ juhtivaudiitor ning energiasektori juht Eestis Indrek Alliksaar.

Eestis kannatab energiahindade tõusu tõttu absoluutarvudes kõige rohkem tööstussektor ning Lätis ja Leedus transpordisektor. Kõige vähem mõjutab energiahindade kõikumine kaubandus- ja teenindussektorit, kuna seal on energia osa üldkuludes suhteliselt väike.