Peterburi ärimehed on end luksuslikult Narva-Jõesuus sisse seadnud
Narva-Jõesuu edukaid kinnisvaraarendusi hoiavad seni enda käes küll eestlased, kuid tehingute taseme määrab Peterburi rikaste rahakott. Sellepärast võib kinnisvara hindu võrrelda Pärnu ja isegi Tallinnaga.
Narva-Jõesuu linnavalitsus on võtnud selge suuna venelastele soodsa keskkonna loomiseks. Seda käidi õppimas Soomes Vene piiriäriga jõukaks saanud linnadest. Peterburi piirkonna ja Soome ranniku kaasamine tagab Narva-Jõesuule 10 miljoni elanikuga tagamaa, millele Tallinnal ja Pärnul pole midagi vastu panna.
Narva-Jõesuus elab lõviosa Narva ja Sillamäe ärieliidist. Suvel ülerahvastatud ja suhteliselt kesise supelrannaga Pärnusse armunud tallinlased pole aga Ida-Virumaad veel avastanud. Peterburi ettevõtja Valeri Belõi veedab igal nädalavahetusel lausa kolm-neli päeva Narva-Jõesuus. Ehitas siia uhke maja ning kavatseb Toila kandis arendada eksklusiivset turismiäri. „Otsisin endale Venemaal kaua hubast kohta, kuid ei leidnud,” räägib Valeri Belõi. „Siin on aga alati puhas rand, värsked toiduained ja hea teenindusega spaad.”
Ka Valeri Belõi kaks naabrit on samasugused rikkad Peterburi ärimehed. Piiri lihtsamaks ületamiseks on neil ka oma abinõu: vältimaks pool ööpäeva autoga sabas venimist tulevad nad piirile päris öösel, mil järjekord lühem.
Kunagine eliidi puhkekoht
Rikkad venelased oskavad tavaliselt ainult vene keelt, mistõttu sobib Narva-Jõesuu neile ideaalselt. Paremini kui ükskõik milline vene turistile häälestatud Soome linn. „Kui jään pensionile, tahan ainult siin elada,“ lisab Valeri Belõi.
„Eesti ajal puhkas Pärnus pööbel, eliit käis Narva-Jõesuus,” põrutab Silport Kinnisvara juhatuse liige Tõnis Seesma. Tõepoolest: Pärnu rand näib Narva-Jõesuu 12-kilomeetrise liivaranna kõrval välja nagu lombi serv. Pärnu eeliseks on aga alati soe merevesi.
Tiit Vähile kuuluv Silport Kinnisvara tegeleb linna kunagise kuursaali arendamisega, kuid praegu on investeeringu peatanud.
Kinnisvaraturg puhkab tardumuses. Ostjaid eriti pole, kuid pole ka müüjaid. „Narva-Jõesuu kinnisvaraomanikud ei taha kinnisvaramulli lõhkemist endale tunnistada,” tõdeb Orange Kinnisvara maakler Sergei Issajev. „Keegi ei taha müüa poole miljoniga, kui naaber müüs aasta tagasi miljoniga.”
Eluolu ja kinnisvaraturgu valitseb Narva-Jõesuus hooajalisus. Talveks külmub kõik kinni. Kuid vaatamata sellele ostavad peterburilased siin luksuskortereid, kuigi kavatsevad neid kasutada vaid suvel või üksikutel nädalavahetustel. Uued maitsekad kortermajad jälgivad oma siseplaneeringuga Peterburi ajaloolise vanalinna avarust: kõrged laed, suured rõdud, ruumikad trepikojad. Kõike kroonib vaade otse merele. Müügis on veel vaid mõni üksik korter.
Maad aga ei osteta praegu isegi suure allahindlusega. Riigi poolt viimati otse rannaäärsetele kruntidele läbi viidud maaoksjonid kukkusid läbi. Maad, mida buumi ajal müüdi 1500-kroonise ruutmeetri hinnaga, ei tahetud nüüd osta isegi ligi viis korda odavamalt.
Põliselanikud eelistavad kinnisvara Narva-Jõesuus rendile anda. See hoiab ka tardunud turul hinna üleval. Kui mujal Eestis on rendibuum seotud turu muutustega, siis Narva-Jõesuus elustiiliga.
Igal eramajal on aastatega välja kujunenud püsikliendid, kes suvel pererahva asemel sisse kolivad. Kuid viimasel ajal hakkavad suurte hotellide kõrvale tekkima ka väikesed külalistemajad. Linna 600 eramust ligi kolmandik kuulub välisriikide kodanikele. Enamasti on nad venelased, isegi siis, kui reisivad näiteks Saksamaa või Itaalia passiga.
Narva-Jõesuu linnapea Ain Noormägi teeb linna uusima Meresuu spaahotelli ees Segway liikuriga tiiru. „Väga hea riistapuu, kui tahad külalistele linna näidata,” tõdeb Noormägi.
Tallinnast pärit Noormägi märgib oma kohalviibimisega midagi Narva-Jõesuule väga olemuslikku: linna ambitsioonid ja sisu on suuremad, kui 3000 kohalikku elanikku kanda suudavad. Sellepärast on suurem osa linna arengut määravatest tegelastest sissesõitnud.
„Pärnu suvehooaja üritused kõrbesid tänavu sellepärast, et kogu meelelahutus ehitati üles sisse toodud esinejatele. Kriisi saabudes ei tulnud enam keegi kohale,” arvab Noormägi. „Meie kavatseme sellest õppida ja ergutame ettevõtjaid looma just kohalikule omapärale rajatud meelelahutust.” Niimoodi võib Narva jõe mõnele saarele tekkida näiteks kultusfilmi „Kalapüük vene moodi” stiilis laager.
„Eestlased käivad Narva-Jõesuus liiga vähe, sest kogu Kirde-Eesti on propagandasõja ohver,” ütleb Narva linnavolikogu esimees ja Narva-Jõesuu suvilaomanik Mihhail Stalnuhhin. „Üheksakümnendate algusest on jäänud kehtima mingisugused maffiasõja stereotüübid, millel ei ole tänase tegelikkusega mitte kõige kaugematki pistmist.”
Kõikjal tasuline parkimine
Stalnuhhin näeb nii Narva-Jõesuule kui ka Narvale suurt tulevikku just meelelahutusäris, sest Venemaal keelatakse juulist ära kasiinode tegevus.
„Praegu Narva-Jõesuus neid õigeid rahvamasse ei ole, sest linn vajab rohkem meelelahutusasutusi, mis ei sõltuks meie heitlikust ilmast,” lausub Stalnuhhin.
Keskerakondlane Stalnuhhin kuulub IRL-i liikmest linnapea Noormägi kirglike kriitikute hulka. Talle ei meeldi sugugi kogu linnas kehtestatud tasuline parkimine. Sellepärast pargib suur osa randa sõitnud narvalasi oma autosid väljaspool linna metsa all, mis kahjustab metsaalust. „Ma ei peatu enam kunagi autoga Narva-Jõesuu linnas,” lausub Stalnuhhin. „Parkimispileteid pole alati võimalik osta, kuid trahv keeratakse kraesse väga krõbe.”
Sadamas küpsetatakse šašlõkki
•• Vihma kallab nagu oavarrest, kui kahest vene poisist koosnev meeskond paneb Narva-Jõesuu sadamakail šašlõkivardad küpsema. Kuna sildid on vene keeles, ei hakka ma poiste riigikeele oskust testima. Jõuan vaevalt oma õllega Ukraina kirjadega rohelises varjualuses koha sisse võtta, kui plaadimängijalt rõkatab justkui tervituseks Eestit Eurovisionil esindanud laul. Nupp keeratakse päris põhja lähedale. On külm, niiske, aga tore. Fotograaf varitseb lõbusõidulaeva kaiotsa köiel koha sisse võtnud suitsupääsukest, kelle valvamiseks on keset jõge ankurdatud Vene piirivalve kaater. Šašlõkiliha on hästi valitud, korralikult laagerdunud ning maksab sama palju nagu Tallinnas.
Eesti Päevaleht Narva-Jõesuust
1996
•• Kunagine populaarne kuurortlinn ei meelita ligi ühtki suuremat ettevõtjat. Tagastatud majad lagunevad tasapisi, süüdatakse põlema või tassitakse kõik vähegi kõlblik laiali.
1998
•• Narva-Jõesuu rand avatakse taas valvatava rannana. Vetelpäästjad tellitakse Sillamäelt. Narvast hakkavad suplejaid randa tooma mikrobussid.
2000
•• Narva-Jõesuu võib uppuda oma reovette. Heitveed lastakse otse Narva jõkke, sest puhastamiseks pole raha. Soojemate ilmade puhul ähvardab epideemiaoht.
2003
•• Suvilate aknaid katavad sissemurdmiskindlad terasvõrk-kardinad. Aedade raudvarbade vahel lõrisevad rotveilerid. Rannapromenaadi valitsevad klombitud tellisest õudused.
2006
•• Kerkib linna esimene tänapäevane kortermaja. Hispaanlased tahavad ehitada veepargi.
2007
•• Tiit Vähi võtab Narva-Jõesuu sihikule.
2008
•• Ärimeeste kujutluses võib Narva-Jõesuust saada Eesti Las Vegas. Avatakse Eesti pikim nudistide rand. Vladimir Putini lähikondne Andrei Katkov kavatseb ehitada spaakeskuse. Narva-Jõesuu loodab suvepealinna tiitli Pärnult ära napsata.
