Petis, kelle firmast sai staatusesümbol


Bernard Madoffi tunti golfiklubides ja heategevusüritustel. Sealt leidis ta ka suure osa kundedest. Kõik pidasid teda petiseks ja mõni seepärast firmasse investeeriski.

 Aastakümnete pikkuse Wall Streeti kogemuse ja ladusa jutuga soliidse vanahärra ettevõttesse raha paigutamine oli omamoodi staatusesümbol, sest ega Madoff igaühe raha vastu võtnud.

Nüüd aga kinnitab 70-aastane Madoff, et on tekitanud pettustega kuni 50 miljardit dollarit (600 mld krooni) kahju. Raha on kaotanud nii maailma suurpangad, tuntud miljardärid kui ka väikeinvestorid. Ka umbes 48 miljonit eurot (750 miljonit krooni) Põhjamaade suurima panga Nordea pensionifondide raha jäi Madoffi võrku.

Nimelt teatas omal ajal aktsiabörsi Nasdaq juhatuse eesotsas istunud Madoff möödunud kolmapäeval oma kahele pojale, kes töötasid samuti tema ettevõttes Bernard Madoff Investment Securities, et firma varahaldus-osa on suuremahuline petuskeem ja ta tahab enne enese ülesandmist järelejäänud raha – mõnisada miljonit dollarit – töötajate palkadeks välja maksta. Järgmisel päeval Madoff vahistati ja ütles teda kinni võtma tulnud FBI agentidele, et juhtunul „puudub süütu seletus”. Reedel pääses ta kümne miljoni dollarilise kautsjoni eest vabadusse.

Süüdistuse järgi korraldas Madoff nn Ponzi petuskeemi, mis meenutab püramiidskeemi. Sel puhul makstakse vanadele investoritele uutelt rahapaigutajatelt saadud vahenditest. Nüüd, kui hulk investoreid üheaegselt Madoffilt oma raha tagasi nõudis, varises skeem kokku.

Seotud lood:

Avalik saladus

Müstiliseks jääb seegi, kuidas sai Madoff nii kaua tegutseda, kuigi tema kohta levis juba aastaid kahtlusi. Oli avalik saladus, et nii mõnegi turuosalise meelest oli Madoffi tootlus liiga stabiilne, et asi saanuks puhas olla. Suurem osa ebalejaid aga arvas, et tegu on teist liiki pettusega, kus maakleriäri klientide korralduste põhjal aimatakse turusuundi ette ja enne saadud orderite elluviimist sooritatakse tehingud oma rahaga – või seekord siis varahaldusharu rahaga.

Ka tururegulaator SEC sai Madoffi kohta kaebusi juba kümmekonna aasta eest, kuid ei leidnud enda väitel midagi kahtlast. Ometi polnuks millegi kahtlase leidmiseks vaja kaugele vaadata. Näiteks ühele riskifondijuhile piisas Madoffi teenetest loobumiseks sellest, et ta kontrollis järele, kes on varahaldusfirma audiitor. Selgus, et tegu on ettevõttega, mille kontoril on põrandapinda kakskümmend ruutmeetrit.

Ohvreid seinast seina

•• Madoffi ettevõte tegutses Manhattani Kolmandal avenüül asuvas pilvelõhkujas. 19. korrusel olid aktsiamaaklerid, korrus allpool ettevõtte arvutikeskus ja paberimajandus. 17. korrusel aga asus firma salapäraseim osa, „riskifondikorrus“, kus paiknes Madoffi enda kabinet ja veel paarikümne inimese tööruumid. Ülejäänud ettevõtte palgalised sattusid sinna haruharva. Kokku olevat 17. korrusel tegutsenud varahaldusüksus juhtinud 17 miljardi dollari (200 mld krooni) paigutamist.

•• Kõige suurema kahju põhjustas Madoff ilmselt varahaldusfirmale Fairfield Greenwich Group. 20 aastat Madoffiga äri ajanud ettevõte oli paigutanud petuskeemi üle poole oma hallatavast varast, 7,5 miljardit dollarit (90 miljardit krooni).

•• Ohus on ka mõne suurpanga, näiteks Jaapani Nomura ja Hispaania Santanderi raha. Kahju kannatasid näiteks kinnisvaramagnaat Mortimer Zuckerman, USA senaator Frank Lautenberg ja režissöör Steven Spielbergi asutatud heategevusfond ja peale nende ka hulk väikeinvestoreid, kes hoidsid raha mõnes Madoffi ettevõttesse investeerinud fondis.