Petiseid ahvatleb euroliidu raha
OLAF-i 2001. aasta teise poole ja 2002. aasta esimese poole koondaruandest selgub, et ligi viiendik pettustest pannakse toime tolli- ja kaubandusreeglite eiramisega.
OLAF-i avalike suhete juhi John Burke’i sõnul üritatakse näiteks EL-i kaupa tuua impordimaksu maksmata või võltsitakse kauba päritolusertifikaate. “Kui EL-il oleks näiteks eraldi kala impordikokkulepe Norraga ja mitte Venemaaga, siis oleksid Vene kala importijad ahvatletud oma kauba deklareerimisest Norra kalana, et impordimaksu vältida,” rääkis Burke.
Kolmandik pettustest abirahaga
OLAF algatas 2000. aastal uurimise Araabia Ühendemiraatidest EL-i imporditud terase suhtes. Liit oli Indiast pärit terasele kehtestanud dumpinguvastase 55-protsendise tollimaksu, kuid OLAF-i inspektorid kahtlustasid, et tollimaksu vältimiseks transporditi Indiast pärit teras EL-i läbi Araabia Ühendemiraatide. Seal aga ei olnud võimalik terast toota. Ligi kolmandik pettustest pannakse toime EL-i poolt liikmes-, kandidaat- või kolmandatele riikidele antava abirahaga. 1999. aastal avastas OLAF, et EL-i poolt läbi Luksemburgi valitsuse rahastatavat Aafrika abiprogrammi rahastatakse paralleelselt ka teisest Euroopa maksumaksjatega seotud allikast. Allikad ei olnud teineteisest teadlikud ning mõlemad rahastasid samu meetmeid.
EL-i ligi pooleteise triljoni kroonisest aastaeelarvest ligi 40 protsenti laekub tollimaksudest kolmandatele riikidele ja umbes sama palju käibemaksust. Sigarettide käibemaksust laekub eelarvesse neljandik. Seetõttu on OLAF-is moodustatud sigarettide ja alkoholi smugeldamise takistamiseks eraldi töögrupp. Säärased pettused moodustavad kõigist pettustest umbes kaheksa protsenti. “Organiseeritud kuritegevus on siin maksude vältimisega jätkuvalt tugevalt esindatud,” rääkis Burke.
Kõige huvitavamateks juhtumiteks pidas ta aga põllumajanduspettusi. Tema sõnul petetakse subsiidiumidega ja tootmise ümber kujundamiseks mõeldud rahaga, samuti kvootidega. “Inimesed on raha saanud, et toota asju, mis hiljem hävitatatakse või siis toodetakse asju, mis eksporditoetuse raames EL-ist välja minema peaks, kuid ei lähe. Või läks, kuid toodi tagasi. Või petetakse ettevõtte statistikaga, siin on mitmeid võimalusi,” rääkis Burke. “Petturite leidlikkusel pole piire,” lisas ta.
EL-i organisatsioonide sisekorruptsiooni puhul rakendab OLAF nulltolerantsi, mis väljendub selles, et uuritakse kõiki vihjeid, olenemata kahjusumma suurusest. Burke’i sõnul sõlmivad euroametnikud teinekord sätestatud reegleid ignoreerides lepinguid või tegelevad varastamisega.
Mängus miljonid eurod
“Mõelda vaid, põllumajanduspettuse puhul on mängus miljonite eurode eest raha, sisepettuse puhul vaid mõned tuhanded, meie registreerime mõlemad võrdväärsete juhtumitena,” ütles Burke. Korruptsioon moodustab 11 protsenti OLAFi uuritavatest pettustest.
Pisut enam, 15 protsendi ulatuses, pannakse toime pettusi struktuurifondide rahaga. Burke’i sõnul uuendatakse näiteks liikmesriigis infrastruktuuri, luues uue maantee. “Sama töö eest esitatakse arve aga kaks korda või pannakse tööle kõrgem hind. Insenerid ja lepingu sõlmijad on kaasa haaratud pettusesse, soovides EL-ilt võltsarvetega raha töö eest, mida kunagi tehtud pole,” rääkis ta.
Eestis kontrollivad euroraha kasutamist erinevad siseaudiitorid ning rahandusministeeriumi finantskontrolli osakond.
Euroraamatupidaja näeb suurt pettust
20. veebruaril väitis Euroopa Komisjoni pearaamatupidaja Marta Andreasen Kauppalehtis, et 80 protsenti EL-i eelarve väljamaksetest on peaaegu lõpuni kontrollimatud. Komisjon vabastas ta töölt, kuna tal polnud tegelikult oma väidetele tõendeid ning avaldusega oli ta vastuvõetamatul moel süsteemi peale kaevanud.
OLAF-i andmetel peab tema sõnadel siiski mingi tõepõhi all olema, kuna pettusi ju avastatakse.
EL-i teabekeskuse nõuniku Paavo Palgi sõnul on tegemist pearaamatupidaja professionaalse kretinismiga, mida ei saa tõsiselt võtta. “Küsimus on kontrollimise määras. “Daami kriteeriumide järgi läheks iga rahaeralduse kontrollimiseks mitu korda enam raha kui praegu,” ütles ta.
OLAF tegeleb nii EL-i eelarvest väljamineva kui ka sissetuleva raha jälgimisega.
