Pettused krediitkaartidega koguvad hoogu

Ka kaardiomanikel endil on tulnud kahtlaste tehingute summasid kinni maksta.

Päevalehe poole pöördus naine, kellega Swedbank võttis kahtlasena tundunud kaarditehingute pärast ühendust. „Mulle teatati, et minu krediitkaardikontolt on kusagil USA-s maha võetud korduvalt üks ja sama summa ning arve niimoodi tühjendatud,” rääkis ta. Korduvalt tuhandetes kroonides kaardilt maha võetud summa äratas panga järelevalveosakonnas huvi ja naiselt uuriti, kas tema ise on need tehingud sooritanud. Kuna pank leidis tõendeid, et kaardi omanik viibis tehingute tegemise ajal Eestis, pääses tõenäoliselt andmete kopeerimise ohvriks langenud naine summa kinnimaksmisest.

Swedbanki avalike suhete juhi Kristiina Tambergi sõnul tuleb analoogseid juhtumeid ette iga nädal. „Viimase aasta jooksul on täheldada ka mõningast väärkasutuse kasvu,” lisas SEB kommunikatsioonijuht Silver Vohu. Summade suurusest ei taha pangad juttu teha, kuid Tõnu Talinurm Sampo Pangast väidab, et neil on esinenud ka juhtumeid, kus kaardiomanikul on vaatamata protestile siiski tulnud kaardilt maha võetud summa ise kinni maksta. Konkreetseid juhtumeid pangad täpsustada ei soovi.

Samalaadne lugu juhtus hiljuti mehega, kes palub ennast nimetada Andreseks (nimi toimetusele teada), ent vargust ei avastanud mitte pank, vaid mees ise. Andres hakkas internetipangas rutiinset makset tegema ja kontrollis ühtlasi koond­väljavõtet. Sellest selgus, et ta oli endale teadaoleva ­mõ­ne­sajakroonise arve asemel sooritanud tehinguid mitmekümne tuhande krooni eest. Esimene summa oli suurem ja sellele olid paaril korral järgnenud juba väiksemad tehingud, mis kõik olid tehtud USA-s Los Angeleses. „Limiidist oli puudu veel ligi kümme tuhat krooni ja kui ma poleks seda avastanud, oleks tõenäoliselt piir peagi ette tulnud,” arvas Andres. Mees informeeris panka kummalistest tehingutest ja esimese asjana kaart suleti. „Küsisin, kas raha läheb siiski minu arvelt järgmise kuu alguses maha. Pank vastas, et tõenäoliselt siiski mitte. Elame-näeme,” lisas ta.

Silver Vohu sõnul on väärkasutamise oht krediitkaartide puhul deebetkaartidest suurem, seda eriti Gold- ja Platinum-kaartide puhul, sest neil on eeldatavasti suurem limiit. Väärkasutuse peamiseks ohupiirkonnaks nimetas Vohu Kagu-Aasiat.

Süüdi pereliige või kaebaja ise

Esineb ka teistsuguseid juhtumeid: näiteks on kaarti kasutanud mõni pereliige, kes ei taha seda tunnistada, või pöördub inimene panga poole kaebusega, et tema kaarti on alusetult kasutatud, kuid menetlus tuvastab siiski kaebaja enda süü.

Politseiameti kriminaalosakonna politseijuhtivinspektor Anu Baum lisas, et tehingusummad ei ole üldiselt suured, mistõttu on oluline oma krediitkaarditehinguid jälgida. „Määravaks saab aeg, teiseks on kindlasti koostöö pankade ja politsei vahel tõhusam Euroopa õigusruumis kui väljaspool seda,” ütles Baum.

Keskkriminaalpolitsei kommunikatsioonibüroo juhataja Kadri Põldaru hindas keskkriminaalpolitsei ja pankade koostööd Eestis kõrgetasemeliseks. „Toimub operatiivne infovahetus, mis on võimaldanud ka petturite jälile jõuda. Teabevahetus käib ka Interpoli ja Europoli kanalite kaudu,” märkis ta.

Krediitkaarti hoia nagu sularaha

•• „Sellised kaebused, kus kliendilt on alusetult kaardilt summa maha võetud, jõuavad tarbijakaitseametisse suhteliselt harva,” ütles ameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna pea­spetsialist Kadri Kauksi. Selliste juhtumite sagenemist pole tarbijakaitseamet täheldanud. Lisaks panga poole pöördumisele soovitab amet ühendust võtta ka ettevõttega, kust väidetav ost on sooritatud. „Suureks abiks taoliste juhtumite lahendamisel  ja pretensioonide esitamisel on ka tšeki alleshoidmine,” lisas ta.

•• Sampo Pank ja Nordea Pank panid mullu sularahaautomaatidele anti-skimming’u ehk kaardiandmete kopeerimise ja PIN-koodi varguste vastased seadmed, sest vargused levivad.

•• Pangad soovitavad internetitehinguid jälgida ka arvuti turvalisust ja mitte taotleda oma kaardile põhjendamatult suurt tehingulimiiti. „Ei ole harvad juhtumid, kus klient on jätnud kaardi hotellis laua peale või andnud oma koti mõne administraatori kätte. Kuigi enamik inimesi sularahaga niimoodi ei käituks, tehakse seda miskipärast kaartidega,” manitsevad pangad.