Petukõnede tegijad koorisid lühikese ajaga ohvritelt 120 000 eurot

 (68)
<span style="margin-bottom: 0cm; line-height: 100%">Petukõnede tegijad koorisid lühikese ajaga ohvritelt 120 000 eurot</span>
Foto: Kretel Kuusk

End pangatöötajatena esitlevad kelmid on alates juulist inimestelt välja petnud ligi 120 000 eurot.

Juulis ja augustis on politsei andmetel registreeritud ligi 50 juhtumit, kui inimestele helistasid end pangatöötajana esitlenud kelmid ja ohvrid said ka kahju. Üle poole juhtumitest registreeriti Tallinnas ja Harjumaal, veel ligi 20 Ida-Virumaal - Narvas, Sillamäel, Jõhvis ja Kohtla-Järvel.

Libakõnede juhtumeid on registreeritud alates selle aasta juuli teisest poolest ja kelmid esitlesid end enamasti Swedbanki töötajatena.

Üks sellise kõne saanud inimene edastas salvestise ka politseile. Sellelt on kuulda, kuidas vene keelt kõnelev mees väitis, et tuvastatud on kahtlane makse. „Tülitan teid Swedbanki finantskontrolli osakonnast. Minu nimi on Aleksei. Meie süsteem fikseeris kahtlase makse internetipoes 1a summas 195 eurot," alustas helistaja. „Kahtluse tekitas mobiilse positsioneerimise süsteem, mis andis maksja asukohaks Leedu."

Kõnele vastanud isik sai aga kohe aru, et tegemist ei ole tegelikult pangatöötajaga ja kui ta sellele viitas, siis lõpetas helistaja kiirelt kõne ära.

1a teatas täna, et mitmetele veebipoe klientidele on augustis helistanud peamiselt vene keelt kõnelenud inimesed, kes tutvustavad end mõne panga töötajana ning uurivad, kas inimene on hiljuti teinud meie veebipoest mõne ostu. „Kui jah, siis teavitatakse klienti kahtlasest rahaülekandest veebipoe poolt ning palutakse kõige kiiremas korras saata mõne enda autentimisviisi, näiteks Smart-ID paroolid, et rohkem raha kaotsi ei läheks," selgitas veebipoodi omava KSenukai Digital OÜ juht Natalia Smirnova.

Seotud lood:

"Kui siiani on peamiselt end Swedbanki töötajana esitlenud kurjategijad küsinud telefoni teel PIN-koode, et kontrollida pangatehinguid, siis nüüd oleme saanud klientidelt mitmel puhul tagasisidet, et sarnast skeemi rakendatakse ka 1a.ee nime kasutades," ütles Smirnova.

Selleks, et mitte küberkurjategijate kavalate skeemide ohvriks langeda, tuletab Smirnova meelde, et ükski pank, veebipood või mõni muu korralik asutus ei küsi inimestelt pangaparoole või krediitkaardiandmeid. Veebist ostude korral toimub maksmine ja autentimine läbi turvaliste ja krüpteeritud lehekülgede ning panka sisse logimisel ei saa veebikaubamaja ligipääsu kliendi pangakontole.