Petuskeem või pensionisammas: miks ostavad inimesed kokku dinaare ja donge?

 (18)
Petuskeem või pensionisammas: miks ostavad inimesed kokku dinaare ja donge?
Foto: THAIER AL-SUDANI, REUTERS

Minuga võetakse tihti ühendust Iraagi dinaari osas. Alguses ma ei soovinud neile küsimustele vastata. Ma pidin klientidele ja teistele investoritele ütlema, et me ei anna valuuta-strateegia alaseid nõuandeid. Kui minult hiljuti küsiti Vietnami dongi kohta, siis muutusin uudishimulikuks ja otsustasin ajasse süveneda. Kas valuutasse investeerimine on mõttekas tegevus? Selle üle arutleb Forbesi kaasautor ja investeerimisekspert Robert Laura.

Minu arvamus on see, et need ei kõlba kuskile! Las ma kordan seda - Iraagi dinaar ja Vietnami dong ei tohiks kuuluda mitte mingil juhul ühegi investori pensionisambaks. Neid kahte peetakse „peturahadeks" ja sellel on ka põhjus. Ehkki veebist võib leida palju materjali selle kohta, mis neis kahes riigis toimub, leidub minu üllatuseks palju neid investoreid, kes lähevad õnge ja kulutavad suurt raha halva idee peale.

 Selle pettuse edu taga on kombinatsioon ahnusest, väidetavast siseinformatsioonist ja võimalusest raha näha ja katsuda. Oluline ongi see, et nii Iraagi kui Vietnami rahaühikud on reaalselt olemas, ka USAs. Investorid mitte ainult ei hoia neid käes vaid näitavad ka abikaasale, sõpradele. Nii arvatakse, et neisse panustades on võimalik rikkaks saada, sest „peagi tulevad välja saladused, mida riikide valitsused meile veel ei räägi."

On ju vana tõde, et kui asi on liiga hea, et olla tõsi, siis jookse nii kiiresti nagu suudad. Ma võtsin ühendust mitme valuutaeksperdiga, et nad aitaksid mul seda naeruväärset äri lahti seletada. Et tulevased investorid selle petuskeemi ohvriks ei langeks.

Seotud lood:

Reid Kirchenbauer InvestAsian.com'ist ütles, et dinaar ja dong nagu ka teised haruldased valuutad on USAs saadaval kehva hinnaga. „Üks pank annab sulle miljon Vietnami dongi 56,9 dollari eest. See on 17 574 dongi ühe dollari kohta. Vietnami Agribank müüb aga 21 420 dongi dollari eest. Vahe on juba siin üle 20%."

Ta lisas, et inimesel on raske teada saada, milline on valuuta tegelik väärtus. Sest USA pangad määravad ostu ja müügi hindadele väga suured käärid, et neil oleks kasulik raha enda käes üldse hoida.

Teine ekspert Scott Smith ütles, et kogu selle skeemi keerulisem osa on leida lõpuks neid, kes sinu donge ja dinaare osta sooviks.

„See on sama nagu sa ostaksid kassi, aga saaksid selle pähe hoopis tiigri. Siis selgub, et oled kaslaste suhtes allergiline. Kerge oleks leida ostjat kodukassile, aga tiigri puhul on see palju keerulisem," ütles ta.

Investorite lootus on selles, et üleöö midagi muutub ja valuutat saaks vahetada hoopis soodsama kursi eest. Lootus on, et sa saad miljonäriks. Siin tuleb mängu ahnus ning diilerid kasutavad seda ära. Inimene saab aga kätte raha, mis ei ole isegi väärt paberit, millele see prinditud on.

Whitmore Capitali ekspert Mark Whitmore'i sõnul on täiesti uskumatu, et inimesed usuvad, et need rahaühikud kunagi dollariga võrdseks saavad või oluliselt oma positsiooni parandada suudavad. „Dinaari reklaamijad toovad alati näiteks Kuveidi rahaühiku, mis olla hüpanud sadu protsente, kui Iraagi katse riiki siseneda luhtus. Tegelikult ei toimunud isegi mitte 10-protsendilist liikumist. Mustal turul osteti Kuveidi dinaare soodsalt kokku, sest inimesed olid paanikas. Hiljem selgus, et selleks ei olnud mingit põhjust ning ka raha väärtus ei muutunud."

Ta toob välja ka osta-müü majanduse nõrga koha. „Iraagi dinaare liigub täna ringi 35 triljonit (seda on umbes kolm korda enam, kui on liikvel USA dollareid). Iraak on raha juurde tootnud meeletutes kogustes, aga iroonia on selles, et 80% dinaaridest asub Iraagist väljas ja need seisavad seal niisama. Saab järeldada, et suur osa dinaare on kasutuses mitte kaubavahetuses ja kaubanduses (kus raha tegelikult liikuma peaks) vaid on petetud investorite käes."

Ka Vietnami dongiga pole paremad lood. Riigi valitsus on hoogsalt raha juurde tekitanud ning pakkumise ja nõudluse seadus ütleb, et kui midagi suures koguses pakkuda, siis selle väärtus langeb. Seega ei ole ka dong hea investeering.

Rahaühikuid ei ole mõtet osta ka selleks, et olemasolevat väärtust säilitada. Peamine on aga see, et väga keeruline on leida kedagi, kes seda raha sinult ära ostaks.

Olen seisukohal, et see kaotuste jada jätkub. Aasias on käibel üle 70 valuuta. Kui info dinaaride ja dongide kohta hakkab levima, siis hakkavad investorid pöörduma Tai bahtide ja Mongoolia tugrikute poole. Need kaks on USA dollari suhtes praegu hästi toiminud. See ei ole aga sel juhul kaua nii.