57-aastane Hamilton on osaline Pfizeri arendatava koroonaviiruse vaktsiini katsetustel. Katsealusena alustas ka oma päeviku pidamist, mida peab täitma veel järgmised kaks aastat.

Hamilton kirjeldab, kuidas katse alguses küsiti talt mitmeid küsimusi ja testiti ka seda, kas tal juba koroonaviirus on. Võeti verd ja siis tehti talle esimene süst. "Sel hetkel ma ei teadnud, kas saan platseebot või vaktsiini, aga tajusin seda õhtu, kui väsisin väga ära. Järgmisel päeval olin äärmiselt väsinud ja tekkis palavik," kirjeldas Hamilton. Ta kehatemperatuur oli kolm päeva 37,2-37,8 kraadi.

Pärast esimest süsti ootas ta kolm nädalat, et saada septembri algul järgmine süst. "Sama stsenaarium - olin järgmisel päeval äärmiselt väsinud. Seekord oli natuke raskem - ma ei jaksanud isegi söömiseks püsti tõusta. Lihtsalt lesisin voodis ja magasi suurema osa päevast," kirjeldas Hamilton, et sarnaselt esimese korraga oli tal taas paar-kolm päeva kergem palavik.

Pärast seda oli kõik korras. Praeguseks on ta uuringu kolmandas faasis. "Andsin verd kuu aega peale viimast süsti ja annan veel verd märtsis, et saada teada, kas mul on antikehasid," selgitas Hamilton. Märtsikuises vereproovis võib välja tulla ka muid keha reaktsioone vaktsiinile.

Hamiltoni sõnul tuleb katsealusel iga kord peale süsti saamist detailideni kirjeldada, millised on su kõrvalnähud seitsme päeva jooksul. Milline on kehatemperatuur, kas kuskilt valutab, kui palju. Seda selleks, et uuringu koordinaator märkaks, kui kõrvalmõjud liiga tugevad on.

"Näiteks kui ma panin kirja, et väsimus oli "raske", kirjutas kirjutas mulle peagi ja uuris, kuidas mul läheb. Sama asi kordus, kui mu kehatemperatuur peale teist süsti pikemaks ajaks tõusis." Hamiltonile aga kinnitati seepeale, et selle vaktsiini puhul ongi kõrvalnähud tuntavamad just teise süsti järel.

Siiski toob Hamilton välja, et uuringu läbiviijad katsealustega väga palju ei suhtle. "Nad lihtsalt ütlevad sulle, et kui tunned end halvasti, võid iga kell helistada. Või kui tunned, et soovid katsegrupist välja astuda, võib sellest koheselt teada anda ja nad räägivad suga. Nad püüavad hoida ära olukordi, kus keegi tunneb hirmu või ängi," kirjeldas Hamilton.

Hamilton kirjutas, et ehkki tema jaoks on käes juba katse kolmas faas, jätkub uuringut veel kaheks aasta ja nii kaua peab ta iganädalaselt oma päevikut täitma. Uuringu läbiviijad tahavad teada, kas katsealustel tekivad mingisugused sümptomid, mis viitavad Covid-19le. Sellisel juhul võetakse koroonaproov.

Hamilton on rõõmus, et vaktsiini katsetused on lõpusirgel. "Mul on hea meel, et ka teised saavad peagi selle eest kaitset," avaldas Hamilton.

Kõige värskemad katsetulemused näitavad, et Pfizeri ja BioNTechi koostöös arendatav vaktsiin on osutunud palju efektiivsemaks, kaitsmaks inimesi koroonasse nakatumise eest. Ettevõtted andsid paar päeva tagasi teada, et 94 katsealuse puhul, kes olid nakatunud koroonaviirusega ja kel oli ilmnenud vähemalt üks sümptom, oli vaktsiini tõhusus üle 90%.

See toob USA ravimihiiu arendatava vaktsiini sammukese lähemale võimalusele, et seda hakataks peagi laiemalt kasutama. Pfizeri kinnitusel on nad juba käivitanud vaktsiinile laiemaks kasutuseks loa saamise protsessi. Kõige optimistlikuma stsenaariumi järgi võiks vaktsiin müügile jõuda juba selle kuu lõpus, kui kinnitatakse esialgu kogutud andmed vaktsiini ohutuse kohta.

Lõpliku ajakava panevad aga paika USA terviseametnikud, kes peavad võtma ka aja, et omalt poolt kinnitada, et vaktsiin tõesti toimib.

Liitu