Pidur Paldiskis: linnaisad ainult üllatavad
Paldiski linnavalitsus näeb vaeva, et sadamatega seonduvat potentsiaali paremini linna arenguks ära kasutada. Kõik uued sadama kliendid võetakse avasüli vastu. Linnas siplevad muud alustavad ärid aga bürokraatiavõrgus.
Viimasel ajal on maju korda tehtud, huvi kallimate ja merevaatega uute korterite vastu on kasvanud ja kinnisvarahinnad tõusnud. Volikogu esimees Jaan Mölder loodab, et linna elanikkond kasvab peatselt 4500-lt 6000-le, mis tooks kaasa ka uute ettevõtete ja töökohtade loomise.
Paldiski linnajuhid räägivad ettevõtjasõbralikku juttu. Sellega läheb aga vastuollu hiljuti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (EAS) Paldiski linnavalitsusest saadetud kiri, mille sisuks oli soovitus edaspidi Paldiski ettevõtteid toetades eelnevalt otsus Paldiski linnaisadega koos-kõlastada. Ühesõnaga, kirja ei ajendanud kirjutama kellegi rahast ilma jäämine, vaid raha saamine.
Harjumaa ettevõtluskeskusest öeldakse, et Paldiskist on neil vähe kliente olnud. Viimasel ajal on siiski kaks alustavat ettevõtjat stardiabi taotlenud ja seda ka saanud. Üks käivitas massaa?ikabineti ja teine ehitas läbi kortermaja mitme korruse külaliskortereid. Viimane juhtum probleemi tekitaski. Ettevõtja ei ole ise valmis toimuvat kommenteerima, aga EAS-i sõnul pole vaatamata sellele, et ehitus on mitu kuud tagasi lõpetatud, linnavalitsuselt tegevusluba saadud.
Kontrollivajadus
Linnapea Kaupo Kallas selgitab, et kirja ajendas kirjutama eelkõige soov omada toimuvast ülevaadet. ?Meie soov on, et omavalitsust teavitatakse, enne kui midagi tahetakse teha. Me ei pea õigeks, et igaüks teeb, mis tahab,? räägib Kallas. Lisaks kahtleb ta sügavalt turismile suunatud äriidee vettpidavuses ja imestab, et EAS sellist projekti toetas.
Tundub, et targemalt on käitunud külaliskorterite majast üle tee krundi ostnud Tallinki endine turundusdirektor ja praegune Peoleo motelli omanik Viljar Jaamu. Ehitustegevuse alustamisest on asi veel kaugel, aga volikogu esimees Mölder on sinna pansionaadi rajamise plaaniga hästi kursis. Murelikult lisab ta, et peakski helistama ja uurima, miks viimasel ajal krundil askeldamist ei paista.
Linnaisade poolehoiu on ära teeninud ka hiljuti Paldiski Lõunasadama vahetus läheduses maad ostnud kalatoodetega tegeleva AS-i Nereus üks omanikke Aivar Pärgmäe, kes peab Paldiski sadamat üheks paremaks kaubasadamaks. ?Paldiski on Eesti ainuke looduslik jäävaba sadam, mis võimaldab sadama talvised ekspluatatsioonikulud madalal hoida. Seega peaks teoreetiliselt sadam igaveseks teistest odavamaks jääma,? räägib Pärgmäe Paldiski eelistest. Lisaks pole tema hinnangul ühegi teise sadama lähedusse enam võimalik maad osta. Odavama ja suurtes kogustes transporditava kauba puhul on soodsa laopinna olemasolu aga ülioluline, põhjendab Pärgmäe maaostu.
Linnapea Kaupo Kallase sõnul nähakse tõsist vaeva, et Nereuse-taolisi investoreid Paldiskisse meelitada. Erilist rõõmu teeks muidugi tootmisettevõtted, mille rajamisega loodaks rohkesti uusi töökohti. Investoreid heidutab aga kvalifitseeritud tööjõu probleem. Suur osa linna kontingendist on Tallinna üürivõlgnikud, kes on pealinnas oma korteri võlgade katteks maha müünud ja Paldiskis odava eluaseme leidnud. Siin veedetakse aega uute võlgade kuhjumiseni ja liigutakse siis Kohtla-Järvele edasi.
Paldiski turismipotentsiaal
?? Geoloogiainstituudi vanemteaduri Jaak Nõlvaku hinnangul moodustab Paldiski kõrge paekallas koos haruldaste taimede ja lindudega loodusturismi mõttes Põhja-Eestis ühe tähtsama ja uhkema kompleksi.
?? See on väheseid kohti, kus tänu otse vastu paekallast löövatele lainetele on kogu maakoore läbilõige efektselt näha. Mujal on see tihti muru ja metsaga kaetud. Lisaks on Nõlvaku sõnul seal huvitav vaadelda vastasseisu looduse ja inimtegevuse vahel ning looduse isetaastumise võimet.
?? Paldiski linnajuhid ja suurettevõtjad turismi valdkonnas erilist tulevikku ei näe. Volikogu esimehe Möldri sõnul on loodusturism olematu sissetulekuga äri. Linnamajanduse puhul eelistatakse aga uusi töökohti. Nii taotletakse maastikukaitseala piiride vähendamist, seda enam, et tema arvates on jutt Paldiskiga seotud unikaalsest loodusest ülepaisutatud. Samas on Paldiski pindalalt Tallinna järel suuruselt teine linn ja seega peaks maad nagu jätkuma, aga magus mereäärne paekallas tõotab muidugi rikkurite krundihuvi ja raha.
?? Ime küll, aga ka praegu Paldiski ainsat majutusasutust Valge Laev pidav Raimo Kägu on linnavalitsusega ühel nõul. Ta ei näe turismil Paldiskis tulevikku ega vajadust uue majutusasutuse järele. ?Ei saa ju ainult loodusele, samblikule ja unistavale turistile mõelda. Kõige alus on ikkagi majandus ja ilusaid paiku on ju teisigi,? toetab ta plaani vähendada maastikukaitseala. Valge Laeva kliendid on tema sõnul pigem sadamaga seotud kui turistid.
?? Ei saa salata, et kui turistile teenuseid ei pakuta ja paekaldale viib nii auklik tee, et linnajuhid oma sõnul ise ka ei raatsi sinna autot lõhkuma minna, siis pagevad mugavust armastavad turistid pärast Vene sõjaväest mahajäänud objektide ülevaatamist Tallinna kõrtsidesse šokist taastuma.
