Piima hinna langus hävitab väiketootjaid
Veidi üle poolesaja lüpsilehmaga OÜ Pihlaka Farmi juhatuse esimees Taimi Pihlakas mainib, et nende ettevõttel on võetud mitu liisingut ja laenu ning see sunnib lisaraha vaatama. Farmi päästab praeguse piima kokkuostuhinna hävitavast mõjust asjaolu, et peale piimalehmade kasvatatakse ka sigu ja pulle ning tehakse naabertalunikele silo või heina.
“Kõige raskem on muidugi kümne lehma pidajatel, sest nende piima ei võta piimakombinaadid vastu ja turupiima müük püütakse ära lõpetata,” kommenteerib Pihlakas euronõudeid. “Talunikult tulev piim peab olema nagu steriliseeritud.” Kui enne võis piimaproovis olla kuni 400 000 somaatilist rakku, siis praegu ei luba euronormid 300 000 piiri ületada. “Kasvatame selle piimaga pulle, mis ei kõlba enam inimestele juua,” ütleb Pihlakas ja joodab pullidele üle 200 liitri piima päevas.
Võrumaa Talupidajate Liidu konsulent Sirje Madisson nendib, et piimatootjate nurinat on kuulda, kuid kättejõudnud koristushooaja tõttu loomi veel ei tapeta. “Enamikul on ikka võimalus ikka ka midagi muud müüa ja abikaasa töötab,” ütleb Madisson. Eelmise aasta jooksul on Võrumaal suurem osa väikelehmapidajaid tegevuse lõpetanud, praegu tegutsevates piimakarja kasvatavates taludes on keskmiselt 30-40 lehma.
“See on märk väiketootjate hääbumisest,” kommenteerib piimahindade pidevat langust Lõuna-Eestis piima tootmise ja ümbertöötlemisega tegelev Nopri talu peremees ja Nopri Talumeierei omanik Tiit Niilo. Talunik kinnitab, et madalate kokkuostuhindade puhul on elulootus vaid neil piimatootjatel, kes on suutnud tootmise odavaks viia ja suurendada lüpsilehmade arvu sadadesse ja tuhandetesse. Madalaim piima kokkuostuhind Lõuna-Eestis on Niilo andmetel 1.70 kilolt.
Eesti Piimakäitlemistalude Liidu juhatuse esimehe ametit pidav Niilo tunnistab, et piimakäitlemistalusid lisandumas pole. Möödunud aastal lõpetas tegevuse kaks piima käidelnud talu. “Töötlemine ja turustamine on raskem kui tootmine,” kommenteerib Niilo. Riigi toetuseta ei tasu Eesti Piimakäitlemistalude Liidul välja töötada ka ühist kaubamärki, sest toodangumahud on väga väikesed.
Keldrimäe talu peremees Urmas Põlluaas ütleb, et rohkem kui praegune madal piima kokkuostuhind mõjutab piimatootjaid piima hinna ebakindlus. “Arvatavasti kannatab tootja ka veel madalamat hinda, kuid need, kes tegid oma äriplaanid kolmekroonise piimahinna peale, on tõsistes raskustes,” mainib Põlluaas. Ta on nördinud, et Eesti riik ei taga stabiilset kokkuostuhinda, nagu teevad paljud arenenud riigid. Põlluaasa Keldrimäe talul ja tema koostööpartneril OÜ Kuivajõe Farmeril on kokku 490 lüpsilehma, kelle piim müüakse Tallinna Piimatööstusele. Lähiajal on kavas piimakarja suurendada 800–900 lehmani.
